President Toomas Hendrik Ilvese uusaastatervitus

Тоомас Хендрик Ильвес.

FOTO: Mihkel Maripuu

Armas rahvas

Olles praegu koos sinuga uue aasta lävepakul, kutsun sind viivuks tagasi vaatama sellele teele, mida oleme koos ja eraldi käinud. Ma kutsun sind vaatama, kuhu see tee viib ja millised on teelt välja libisemise ohud.



Ehk on siin meile toeks luuletaja Artur Alliksaare kunagine tõdemus:

ei ole mõttetult elatud aegu/
mõte ei pruugigi selguda praegu.

Lõppeva aasta faktikeel on rõõmustavalt selge - Eestis sündis tänavu rohkem ja suri vähem inimesi kui paaril varasemal aastal. Me liikusime teedel ettevaatlikumalt, me elasime targemalt. Järelikult oli 2008. meie rahvale hea. Sama peame soovima ka uuelt aastalt.

Me tundsime palju kordi üksteise toetavaid õlgu: koos talgutööd tehes, koos lauldes ja oma sportlaste võitudele kaasa elades.

Koosolemise rõõmu ja kokkusaamise tahet ei mõõda me rahas ega kasvuprotsentides. Seda kas on või ei ole. Meil on. Eesti on seetõttu õnnelik, päris terve ühiskond. See on meie tegelik jõud, millest saame vaid ise loobuda või seda loovutada.

Aga me ei loobu ega loovuta. Meie koosolemise tahet tõestab kogukondlik ja vabatahtlik tegevus, millest on saanud meie elu kindel pärisosa.

Me tähistasime koos oma riigi 90. sünnipäeva ja tänasime nii meie riigi rajajaid ja hoidjaid. Nii nagu nemad ei kõhelnud 90 aastat tagasi, ei kõhkle ka meie, et Eestil jagub jõudu ja tarkust hakkama saada oma igapäevaste, aga ka kõigi homsete probleemidega.

Sest tunnistame endale, et seekord astume uude aastasse pigem kõhklemisi kui uljalt. See, mis meid ees ootab, tekitab paljudes ärevust ja ebakindlust.

Meie majanduse mõõdumärkide järgi võib algav aasta tulla Eestile sel sajandil kõige keerulisem. Me täna alles laskume majanduslanguse oru põhja. Kui pikk on org ja kui kaugel tõus - ma ei tea. Me keegi ei tea.

Meie endi unistuste Eesti - eduka ja edasipüüdliku Eesti - mured on paisanud nii mõnegi meist meeleheitesse ja enesehaletsusse.

Käsi rüppe lastes ning Eesti seest ja kaugemalt süüdlasi otsides me paremat tulevikku ei loo. Aasta 2009 on ju ka innovatsiooniaasta: uute ideede, loova mõtlemise ja teistmoodi tegutsemise aasta. Ainult meie ise saame otsustada, kuidas me edasi läheme.

Me teame, et Eesti uus tõus tuleb, kui oskame endas säilitada meelekindlust ja mitte kahelda peamises: oma riigis ja iseenda oskustes. Algav aasta on kui järjekordne Eesti küpsuseksam. See selgitab, mida me väärt oleme; kui targad ja kui ettenägelikud me oleme; kas meie vaim peab vastu ka raskele ajale.

Jah, me peame vastu. Ärgu olgu kellelgi siin mingit kahtlust.

Mu kallid kaasmaalased.

Uue aasta hakul on ikka olnud heaks kombeks midagi soovida. Me teame, et need soovid saavad tegelikkuseks siis, kui me ise neisse usume ja neile kaasa aitame. Meie homne on meie endi teha. See ei selgu õnnetina valades, see ei kuku iseenesest sülle.

Mul on sel uusaastaööl riigipea ja kodanikuna igaühele meist kolm soovi.

Esiteks, ärgu majanduslikku laadi raskused kõigutagu meie ühist usku Eesti riigi alustesse - demokraatiasse, seaduste ülimuslikkusesse ja vabadusse. Kui see usk meis vankuma lööb, siis koidab oht ka meie iseseisvusele.

Mitte ükski raskus ei õigusta kõrvalteede otsimist ausale valitsemisele, ausale ärile ja kodanikuaususele. Hoopis õigem on vabaneda ülearusest edevusest, ahnusest, võimuihast, kadedusest ja muudest pahedest.

Meil tuleb vabade inimestena seista vastu agressiivse labasuse ja pseudovalikute tulvale. Vastastikuse mahatrampimise ja mürgise tigeduse asemel vajame me algaval aastal üle kõige mõistmist, mõtlemist ja jaluleaitamist.

Teiseks soovin koos kõigi teiega, et valitsus tunnetaks algaval aastal oma vastutust tegutseda otsustusvõimelise meeskonnana, kes ohverdab vajadusel oma erakondlikud huvid Eesti tuleviku nimel. Vaid raskeid otsuseid põhjendades, rahvast usaldades ja ausa jutuga saab loota, et rahvas neid valikuid hindab.

Täna ei ole enam üksteise maha tegemise või kunagistest lubadustest krampliku kinnihoidmise aeg. Täna tuleb igaühel meist oma plaane korrigeerida, unistusi ja lubadusi tulevikku lükata. Valitsus ja riik peavad samamoodi toimima. Parematel aegadel kogutud reservid lasevad Eestil seista majanduse pööristuultes kindlamalt kui neil, kes ainult kulutasid.

Ja kolmandaks: vaata enda ümber - ja näe oma peret, oma kaaslasi, sõpru; kõiki neid, kellega Sa praegu koos oled. Ja kinnitage koos minuga teineteisele, üksteisele: me saame hakkama, me tuleme toime. Täpselt nii, nagu oleme alati hakkama saanud.

Jätkugu meil tugevat tervist, armastust oma lähedaste vastu ja täitugu uuel aastal kõigi suurimad südamesoovid. Siis saab ka keerulisest ajast kunagi vaid peatükk me ühise Eesti ajalooraamatus.

Head uut aastat sulle, kallis Eesti.

Tagasi üles
Back