KOOLIAASTA algus võib nii lastele kui nende vanematele tuua hulga küsimusi. Seetõttu annan mõne soovituse, kuidas olla tark lapsevanem ning kust vajaduse korral nõu ja abi otsida.
Soovitusi lapsevanemale alanud kooliaastaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ESITEKS: leia aega, et lapse jaoks kohal olla ja teda päriselt kuulata. Arenda oma kuulamisoskust ja õpeta oma eeskujuga ka lapsele, kuidas kuulata keskendunult, huvitatult, toetavalt, asjatu vahelesegamiseta. Eriti siis, kui laps tuleb ise sinuga rääkima.
Kui laps ise rääkima ei tule, võib abi olla sellest, kui küsimuse «Kuidas sul koolis läks?» asemel küsida huvitavamaid küsimusi. Näiteks «Mis on sinu lemmiktegevus?», «Kes on su parim sõber?» või «Mis on vahetunni ajal kõige popimad tegevused?».
TEISEKS: aita lapsel millestki vaimustuda ja saada selles väga heaks. Laiapõhjaline kooliharidus on tähtis ja laps peab õppima end motiveerima ka tegevusteks, mis esialgu tunduvad igavad, kuid entusiasmi ja rõõmu harjal on tunduvalt lihtsam targaks ja osavaks saada, kui end vastumeelselt sundides. Seega märka, mis su last vaimustab ja mille suhtes ta entusiastlik on, olgu see siis mõni teema koolis või miski, mida ta vabal ajal teeb. Innusta last selle huvi pinnalt ise edasi uurima ja õppima.
Kui lapsel on huvi millegi vastu, mis sinule huvi ei paku, siis püüa ka endas seda huvi tekitada, et lapse maailma paremini mõista. Ja aita lapsel saada loojaks, mitte lihtsalt tarbijaks. Näiteks kui lapse lemmiktegevuseks on arvutimängud, siis püüa mõista, mis teda nende juures köidab ja milliseid oskusi ta neid mängides arendab. Samal ajal vaata, kas ehk on võimalik suunata teda lisaks mängimisele näiteks ise arvutimängude loomist õppima või mõtisklema selle üle, kuidas saaks näiteks kooliharidust mängu kaudu paremaks muuta.
KOLMANDAKS: ära väldi niinimetatud tabuteemasid ega lükka nendest rääkimist edasi teismeeani. Mida varem ja avatumalt saab laps sinuga rääkida sellistest teemadest nagu alkohol, narkootikumid ja seksuaalsus, seda väiksem on oht, et ta hakkab tarbima uimasteid või kahjustab ennast või teisi ebaturvalise seksuaalkäitumisega.
NELJANDAKS: õpeta lapsele endast ja teistest hoolimist isikliku eeskuju kaudu. Kui sa teed vea, siis kas andestad endale või jäädki end süüdistama? Kui keegi teine kohtleb sind halvasti, siis kas astud enda eest rahulikult ja selgelt välja? Kas halvustad lapse kuuldes teisi inimesi ja räägid neid taga, või näitad, kuidas keerulisi olukordi ausalt ja hoolivalt lahendada? Kui su lapse klassis on mõni laps, kes on teistsugune või käitub halvasti, siis kas püüad koos õpetaja ja teiste lapsevanematega teda mõista ja abistada või algatad allkirjade kogumise, et temast vabaneda?
Laps õpib sind vaadates ja sinuga koos. Näita eeskuju. Märka, kui su lapsel on mure, näiteks kui teda võidakse kiusata. Innusta last märkama ja sekkuma, kui abi vajab mõni teine laps.
Kui enda abist ei piisa, helistage või kirjutage koos lasteabitelefonile 116 111.
VIIENDAKS: tea, et sa ei pea olema perfektne ja lapsevanemaks olemine tähendab kestvat õppimist. Kui sa jääd millegagi hätta, ära pelga otsida abi. Uuri ja küsi nõu lehelt tarkvanem.ee, täienda end vanemluskoolitustel ning tee avatult koostööd kooli tugipersonali ja teiste spetsialistidega. Anna endast parim, et see, kuidas sa ise lapsega tegeled ja mida talle pakud, põhineks parimatel teadmistel.
Kui sul on huvi selle vastu, millist tööd tehakse üle-eestiliselt laste õiguste ja heaolu paremaks tagamiseks, võid uurida ka lehekülge laps.sm.ee.
(Artikkel pärineb sotsiaalministeeriumi blogist.)