:format(webp)/nginx/o/2017/12/27/7437007t1h948b.jpg)
/nginx/o/2018/09/07/11397199t1h8545.jpg)
«Ulmekirjandus,» ütles Võrtsjärve läänerannikul Valma külas elav kalandusettevõtja Leo Aasa ja tõstis oma kodu köögilauale hunniku dokumente. Ta on abikaasa Tiiuga mähitud nende enda maadel sepistatud kinnisvaraskeemi, millest nad enam sotti ei saa.
Võrtsjärve turismiarendus lõppes staartankisti mänguvõtmise ja uurimisega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lugu algas 2009. aastal, mil Aasad sõlmisid vana tuttava Mati Murru (53) osaühinguga Dorton Properties tasuta hoonestusõiguslepingu. See andis 90-ndatest tuntud kriminaalse mainega (plahvatus ja kallaletungid) kalaärimehele Murrule õiguse rajada Aasade maale puhkeala. Vastutasuks lubas Murru Aasade perele tulevases turismimajutuses kahte töökohta.
Tuntud tankist juhatuses
Üheksa aastat hiljem seisavad Aasade maal kolm kämpingumaja, saunamaja ja grillmaja. Leo Aasa sõnul pole seal turiste päevagi majutatud ja nädalalõppudel käivad Võrtsjärve ääres puhkamas nüüdsed hoonestusõiguse omanikud. Lubatud töökohtadest võivad Leo ja Tiiu Aasa vaid unistada.
/nginx/o/2018/09/07/11397198t1h9035.jpg)
«Tunneme Matit üle 20 aasta. Aastaid tagasi ostis Leo Võrtsjärve kaluritelt kalu kokku ja müüs Mati firmale edasi,» rääkis Tiiu Aasa. Nüüd tunnistavad Aasad, et olid ise rumalad.
Murru praeguseks pankrotistunud osaühing Dorton Properties ristiti 2010. aastal MP INvestiks. Varsti pärast seda, 2011. aastal, sai MP INvesti kõrval hoonestusõigusosaluse Kuldar Metsale (38) kuuluv osaühing Oravapoisid. Viimati nimetatu oli puhkeala ehitaja.
«Olime varem Murrule Pärnus ehitanud ja ta oli jäänud meile võlgu. Kui ta mulle järgmist objekti pakkus, siis nõustusin seda tegema tingimusel, et mingi hoonestusõiguse osa tuleb ka mulle,» rääkis Mets. Täpsemalt sai ettevõte kahe kämpingumaja ja grillkoja kasutamise õiguse.
PRIA väärkasutuse kartuses enam maaturismi investeerinuid ei toeta
PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasiku sõnul ei saa ettevõtjad maaturismi investeeringuteks PRIA vahendusel enam toetust taotleda, sest risk, et ettevõtluse asemel läheb toetusega soetatu füüsilise isiku kasutusse, osutus liiga suureks.
Maaelu arengukavas planeeritud rahastuse sihttasemed olid maaturismi ja toitlustuse valdkonnas tugevalt ületatud juba aastaks 2013, ehkki toetuste väljamaksmine siis veel jätkus. Käimasoleval rahastusperioodil 2014–2020 ei ole majutusasutuste rajamine, voodikohtade loomine ja parendamine toetuse abil enam võimalik.
Toetuse abil valminud investeeringuobjekti tuleb sihipäraselt kasutada viis aastat viimasest väljamaksest arvates. Kui see aeg saab mööda või toetusesaaja oma tegevuse varem katkestab ja toetuse tagasi maksab, ei ole tal enam kohustust toetuse abil soetatud objekti sihipäraselt kasutada ja ta võibki näiteks oma turismitallu ise elama asuda. (Kadri Kuulpak)
Murru osaühingu MP INvest hoonestusõigusosaluse ostis 2015. aastal kohtutäiturilt ära Erki Vutile (36) kuuluv osaühing Küttesüsteem, kelle kasutuses on kolmas kämpingumaja.
Osaühing Oravapoisid on eelmisest aastast pankrotis ja kannab nüüd nime Karmer Estek. Praegu kuulub selle juhatusse lisaks pankrotihaldurile tuntud tankist Erza Jane Maranda Gasoc.
Filipiinidel elav filipiinlane Gasoc on Inforegistri andmeil koguni 133 raskustes Eesti ettevõtte juhatuse liige. Ta sai tuntuks eelmisel aastal Postimehe vahendusel, kui selgus, et teda on tankistina ära kasutatud sadade Eesti firmade likvideerimisel. Tegemist on Eesti endise e-residendiga, kelle teenuseid vahendab Hongkongis registreeritud äriühing. Jaanuaris tunnistas politsei Gasoci e-residendi digi-ID kehtetuks, seega too nüüd enam Eesti e-teenuseid kasutada ei saa.
Osaühing MP Invest
2006. aastal asutatud osaühing Bartako ristiti 2007. aasta mais osaühinguks Dorton Properties, mis omakorda muutus 2010. aasta 9. juunil osaühinguks MP INvest. Ettevõte kustutati möödunud aasta 14. juunil. Rajas tasuta hoonestusõigust kasutades Tiiu ja Leo Aasa maale kolmest suvemajast, saunamajast ja grillmajast koosneva kompleksi.
- Tegevusala oli kalapüük ja turustamine. 2012. ja 2011. aasta majandusaruannetest ei nähtu, et firma oleks tegelnud turismiga, küll aga kavatseti sellega 2013. aastal kalanduse kõrvalt tegelema hakata.
- Viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2012. aasta kohta. Firma müügitulu oli toona 13 742 ja kasum 6191 eurot.
- Aasta varem torkas ettevõte silma suurepärase rentaablusega: 24 573-eurose müügitulu juures saadi ilma ühegi töötajata 23 615 eurot kasumit.
- Kuni 2012. aastani oli Piret Kuninga kõrval osaühingu omanik Mati Murru, kelle pankrotistudes võttis osaluse üle advokaat Vahur Krinalile kuuluv osaühing Hexaltio. Viimati mainitud firma on praegu omakorda likvideerimisel, Mati Murru kuulub aga samal ajal nelja teise Krinali ettevõtte juhatusse.
«Mina müüsin ettevõtte Alexander Vestile. Seda, kellele tema Oravapoisid edasi müüs, ei oska ma öelda,» kõneles Mets. Alexander Vest alias Urmas Sääsk on aga varem Filipiinidel tabatud ja Eesti kohtus kelmuses süüdi mõistetud mees, kes hakkas nimevahetuse järel kasutama firmade likvideerimisel meie e-residente, nende hulgas Gasocit.
Pankrotihaldur müüb praegu avalikul enampakkumisel osaühingu Oravapoisid osalust ettevõttest alghinnaga 52 000 eurot.
Ehitusettevõtja Mets käis viimati puhkealal möödunud nädalal ega näe pankrotivara kasutamises probleemi. «Minu tuttava (Erki Vutt – toimetus) osa on seal endiselt. Kes siis pankrotivara haldama peaks? Kolm tuhat ruutu muru ennast ise ei niida,» rääkis ta.
Pankrotihaldur vandeadvokaat Eve Selberg ei saa teemat põhjalikult kommenteerida. Ta ütles, et praegu on pooleli läbirääkimised ühe kaasomanikuga (Erki Vutiga – toimetus) kaasomandi lõpetamiseks.
Osaühing Oravapoisid
2003. aastal nime all Farebase asutatud osaühing kandis 2003. aasta 10. oktoobrist kuni 2017. aasta 21. novembrini nime Oravapoisid, mis seejärel muudeti kümmekonnaks päevaks osaühinguks Valma Ekspress ja seejärel osaühinguks Karmer Estek. 2011. aastast kuulub talle pool Aasade maale ehitatud kompleksi hoonestusõigusest.
- 2017. aasta 27. novembrist sai omanikuks Hongkongi ettevõte JGB Limited. Enne seda kuulus firma Kuldar Metsale ja Sigmar Heinpalule (varem Sigmar Volosov).
- 2018. aasta 24. jaanuaril kuulutati välja ettevõtte pankrot.
- Viimase, 2016. aasta majandusaruande järgi oli ainsaks tegevusalaks muu ehitiste viimistlus ja lõpetamine, mis tõi 502 622 eurot müügitulu. Selle juures teeniti 233 231 eurot kahjumit.
- 2015. aastal saadi 197 337-eurose müügitulu juures 19 400 eurot kasumit ja 2014. aastal 821 856-eurose müügituluga 16 983 eurot kasumit.
PRIA küsis kahtluste tõttu raha tagasi
Puhkeala ehitamiseks taotles Mati Murru osaühing MP INvest 2010. aastal riigilt, täpsemalt põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt (PRIA) 83 000 eurot. Esimese osa 28 300 eurot maksis PRIA osaühingule välja 2012. aastal.
PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik selgitas, et investeeringutoetused maksab PRIA välja siis, kui toetusesaaja investeeringu ellu viib ja selle kohta kuludokumendid esitab. «Kuna järgmised kuludokumendid äratasid kahtlusi, keeldus PRIA edasistest väljamaksetest.»
Aastal 2016 otsustas PRIA aga toetuse MP INvestilt tagasi nõuda. Sellest on praeguseks laekunud 2000 eurot. MP INvest on äriregistrist kustutatud ja PRIA otsib võla kättesaamiseks võimalusi.
Küsimusele, kas ta plaanib raha tagasi maksta, vastas ärimees Mati Murru, et see kõik on kohtust läbi käinud ja asi on lõpetatud. «Ma ei kommenteeri,» lisas ta.
Käivitus kriminaalmenetlus
Asja uurimiseks algatati ka kriminaalmenetlus. Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Kauri Sinkevicius vahendas, et kolme füüsilist isikut süüdistati soodustuskelmuse toimepanemises. Nimelt taotlesid süüdistatavad ajavahemikul 2009–2012 PRIA-lt pettuse teel koos osaühinguga Oravapoisid, keda esindas üks süüdistatavatest, toetust puhkekompleksi ehitamiseks.
Süüdistuse kohaselt esitasid isikud ja osaühing Oravapoisid PRIA-le ebaõigeid andmeid ehitatava objekti, selle maksumuse ja rahaliste kohustuste täitmise kohta eesmärgiga näidata projekti maksumust tegelikust tunduvalt suuremana. «Näilike tehingute teostamise eesmärk oli jätta mulje esitatud arvete eest tasumisest ja omafinantseeringu nõuetekohasest täitmisest,» teatas Sinkevicius.
Tartu maakohtu pressiesindaja Krista Tamm sõnas, et kuna puudub avalik menetlushuvi ja kuna süü ei ole suur, lõppes see menetlus oportuniteediga. Sellekohane kohtumäärus pole avalikult kättesaadav.
«Süüdistatavatele määrati tähtajalised rahalised kohustused nii kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks, tasumiseks riigi tuludesse kui ka menetluskulude tasumiseks. Tegu on teise astme kuriteoga, süüdistatavate süü ei ole suur, nad on asunud heastama kahju ja on nõus võtma endale rahalised kohustused,» edastas Tamm.
/nginx/o/2018/09/07/11397200t1h4bbc.jpg)
Oravapoiste endine juhatuse liige Kuldar Mets rääkis, et PRIA raha Mati Murrult ehitajateni ei jõudnudki. Sama olevat juhtunud ka Pärnus äri tehes. MP INvesti majandusaasta aruanne näitab, et firma võlgnes 2012. aastal Oravapoistele 179 215 eurot. See on peaaegu sama suur summa, kui ta oli kulutanud viimasel kahel aastal uute ehitiste soetamiseks ja parendamiseks.
Lepingu allkirjastamisega kiire
Seega on alguses puhkeküla lubanud ettevõtja pildilt kadunud, üks hoonestusõiguse uutest omanikest pankrotis ja turiste ei paista kusagilt.
Leo ja Tiiu Aasa ainuke lootus on punkt lepingus, et hoonestajal on õigus ja kohustus hoonestusõiguse alusel püstitatud ehitised ühe aasta jooksul pärast hoonestusõiguse tähtpäeva saabumist ära vedada. See tähtpäev saabub 11 aasta pärast.
«Selle punkti saime viimasel hetkel lepingusse sisse kirjutada. Muidu oleks puhta pekkis,» lausus Tiiu Aasa.
Ta kirjeldas, kuidas neil oli Leoga «pidevalt ora tagumikus». «Murru vaatas kogu aeg kella ja hädaldas, et ma ei jõua Tallinnasse, ma ei jõua Tallinnasse.»
Mis on hoonestusõigus?
Hoonestusõiguse alusel võib isik, kes ei ole maatüki omanik, püstitada ja omada maatükil ehitist kokkulepitud tasu eest ja kindla tähtaja jooksul. Hoonestusõiguse seadmisel annab maatüki omanik maa kasutamisõiguse teisele isikule ehk sellele, kes maatükile mingi hoone ehitab.
Oluline erinevus rendi ja hoonestusõiguse vahel on, et hoonestusõiguse ennetähtaegne lõpetamine on keeruline, andes seega hoonestajale juurde lisakindluse maa kasutamisõiguse üle hoonestusõiguse perioodi lõpuni.
Hoonestusõigus seatakse kindlaks tähtajaks, maksimaalse tähtajaga 99 aastat. Kui tähtaeg on jäetud märkimata, arvatakse tähtaja pikkuseks ikkagi 99 aastat.
Riigile kuuluvale maatükile seatakse hoonestusõigus kuni 49 aastaks, kauemaks ajaks seadmise puhul on tarvis vabariigi valitsuse nõusolekut. Hoonestusõiguse tähtaja lõppemisel muutuvad püstitatud ehitised maa oluliseks osaks. Maa omanik peab siis maksma hoonestajale hüvitist maale jääva ehitise eest. Kui hüvitise suurus pole eelnevalt kokku lepitud, arvatakse selleks keskmine turuväärtus. (Postimees)
Tiiu Aasa sõnul kiirustas Murru neid lepingule alla kirjutama.
«Mis kuradi loll jutt see on?» põrutas Mati Murru. «Täiesti kuradi haige jutt!»
Murru korrutab aina, et ei tea Valmas toimuvast midagi. «See on nii vana asi, ma tõesti ei tea sellest mitte midagi. Ma ei tea mitte midagi. Minusse see üldse ei puutu enam ja ma ei tunne selle vastu üldse huvi.»
Etteheide vallale järelvalve puudulikkusest
Aasad heidavad Viljandi vallale ette ehitusjärelevalvele läbi sõrmede vaatamist. Ehitatu polevat detailplaneeringuga kooskõlas. Näiteks seisab projektis, et puhkealale kerkib kaks grillmaja, kuid valmis ehitati vaid üks.
Aasade maal sündivast ei saa enam sotti ka ametnikud. «See dokumentatsioon on Viiratsi valla ajast, Viljandi vald ei suuda seda hallata. Kust me teame, kus on praegu need inimesed, kes oleksid pidanud toona reageerima,» lausus 2013. aastal nelja omavalitsuse liitumisel tekkinud Viljandi valla planeeringuspetsialist Raivo Laidma.
Valla ehitusnõunik Koit Prants tõdes samuti, et paikvaatluse tegemine ei too Aasadele lahendust. «Kui me tuvastamegi, et kunagi on viga tehtud, siis need majad on nii palju aastaid seal paigas olnud. Saame ettekirjutuse teha, aga kuhu see meid viib? Nad võivad neid hooneid ka õigetesse vahekaugustesse nihutada, aga lahendust sellest ei sünni.»
Osaühing Küttesüsteem
2007. aastal asutatud firma põhitegevusala on ehituslik insener-tehniline projekteerimine ja nõustamine. Alates 2015. aastast kuulub talle pool Aasade maale ehitatud kompleksi hoonestusõigusest.
- Firma omanik on Elva ettevõtja Erki Vutt.
- 2014. aastal 96 815 euroni küündinud müügitulu kahanes aasta hiljem 35 686 euroni ja 2016. aastaks 2240 euroni. Kasum oli vastavalt 4410, 9133 ja 6055 eurot. Töötajaid oli 2014. aastal kolm, 2015. ja 2016. aastal üks.
- 2017. majandusaasta aruanne oli neljapäeva õhtuks esitamata.
Allikad: äriregister, AS Krediidiinfo