/nginx/o/2016/02/22/5073361t1h17f4.jpg)
/nginx/o/2018/09/07/11396749t1hd67c.jpg)
Terviseameti mürgistusteabekeskus juhib tähelepanu sellele, et tundmatuid seeni ei tasu korjata, maitsta ega ka osta, sest mürgiseente söömise tagajärjed ulatuvad seedehäiretest surmani.
Tundmatud seened on mõistlik jätta metsa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel sügisel on terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliinile 16662 teatatud ligi kümnest seentega seotud õnnetusest, millest kolme puhul suunati helistaja edasi haiglasse.
Näiteks sõi täiskasvanud mees tundmatuid seeni, mille tagajärjena avaldusid hallutsinatsioonid, iiveldus ja kõhuvalu. Samuti pidi seedehäiretega haiglasse pöörduma perekond, kes enda arvates oli eelmisel päeval söönud puravikke. Oksendamise ja kõhuvaluga tuli haiglasse toimetada laps, kellele vanaisa oli metsas maitsta andnud oma hinnangul haavapuravikku.
«Nii metsas oleva hämara valguse kui eaka inimese põdurama silmanägemise tõttu on seente segiajamise risk suurem. Seega on oluline, et metsas korjatud seened enne söömist korralikult üle vaadatakse,» ütles mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder.
Tema sõnul tuleks seenel käies alati lähtuda reeglist, et tundmatud seened peavad jääma metsa ning neid ei tasu maitsta. «Eriti lihtne on segamini ajada valgeid seeni. Sealhulgas tasub ka seeni ostes olla veendunud, et müüdav seen on sajaprotsendiliselt tuttav,» ütles Oder, kelle sõnade kohaselt võivad ka seenemüüjad korjamisel vigu teha.
Mürgised seened jagatakse surmavalt mürgisteks, enne kupatamist mürgisteks ja seedetrakti ärritavateks seenteks. Eestis leiduvate surmavalt mürgiste seente hulka kuuluvad valge kärbseseen, roheline kärbseseen, kühmvöödik, kevadkorgits ja jahutanuk. Sellesse rühma kuulub ka tavavahelik, ent mürgistussümptomid avalduvad pärast korduvat seene tarbimist. Selliste seente söömisel võivad mürgistuse esimesed nähud ilmneda alles 4–24 tunni möödudes ning need on kõhuvalu, oksendamine ja kõhulahtisus. Vahepeal võib inimene tunda end juba paranenuna, kuid hiljem, kui kahjustunud maks ja neerud rakumürkide toime tõttu enam ei toimi, ilmnevad haigusnähud taas.
Mürgiste seente söömisel on esmaseks ravimiks söetabletid, kindlasti tuleb võimalikult kiiresti pöörduda haiglasse. Mürgistuskahtluse korral tuleks helistada mürgistusteabekeskuse ööpäevaringsel infotelefonil 16662.