Jakobsoni gümnaasiumi tuhandeliikmeliseks kasvanud pere pidas reedel õppeasutuse 103. aastapäeva. Koolijuht Eero Järvekülg märkis pidukõnes, et üheskoos ollakse viimast aastat.
Jakobsoni gümnaasium pidas viimast aastapäeva
19. november 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Peame edaspidi oma kõige vanematest loobuma, aga nooremad on samuti tublid ja võtavad vanemate ülesanded ilusasti üle,» lausus gümnaasiumiosa õppejuht Igor Anissimov sünnipäevaaktuse avakõnes, viidates riigigümnaasiumi loomisele.
Direktor Eero Järvekülg sõnas, et kindlasti on ka uuel Jakobsoni koolil sünnipäev. «Võimalik, et see on ikka sellel kuupäeval — ei tea, seda näitab aeg,» lausus ta, ristanud käed Mulgi kuues rinnale.
Väikeste ja suurte õpilaste koostööd rõhutas balletistuudio kava, milles suuremad tüdrukud väiksemaid hüpitasid ja keerutasid.
Sünnipäev on pidupäev
«Elu ongi täis muutusi, aga ärge kartke neid!» ütles Igor Anissimov gümnasistidele ning nähes, et tulevikust kõnelemine oli kuulajad mõtlikuks muutnud, lisas ta, et pidupäeval võib mured unustada.
Aastapäevaaktus jätkuski traditsiooniliselt rõõmsa poolega. Laulu «Tantsupeole» saatel kepslesid esinemisplatsile naerusuised valgetes stiliseeritud rahvarõivastes tantsijad.
Pärast neid astus ette kaheksa Mulgi rõivastes koolitöötajat, nende seas direktor ja õppejuhataja, ning esitas memme-taadi polka. Tantsijate aeglased liigutused, kui nad kujutasid hädist taadikest või pikaldast memmekest, ajasid publiku heatahtlikult kihistama.
Kool kiitis tublisid
Jakobsoni gümnaasiumi aasta õpilasteks pärgas direktor samuti tantsijad: eve tantsustuudio koos rahvatantsurühmaga ja balletistuudio õpilased. «Tants on meie kooli silmapaistvaim loominguline osa,» kinnitas ta.
Tänukirja said ka staažikad töötajad. Õpilased aplodeerisid ja huilgasid nende vapruse kiituseks. «Ära vilista!» pidi pedagoog isegi paari tüdrukut piirama.
Matemaatika-füüsika süvaklasside vilistlaskogu jagatava stipendiumi pälvis seekord abiturient Tanel Kiis.
Vilistlaskogu esindaja Kalle Kadalipp sõnas stipendiumi kätte andes, et kool kui teaduse tegija on Viljandile väga tähtis.
«Meile jäid silma Taneli muljetavaldavad saavutused riigis,» rääkis Kadalipp olümpiaadidest ja teistest reaalharu võistlustest.
Seni on tunnustuse osaliseks saanud lõpuklasside õppurid ning seda, kuidas hakatakse stipendiumi jagama siis, kui koolile vaid üheksa klassi jääb, ei osanud Kadalipp täpselt öelda. Ta ütles, et kui haridusvõrguga on lood selgemad, otsustab vilistlaskogu, kuidas toimida. On võimalik, et toetatakse ka riigigümnaasiumi reaalharu.
«Ei hakkaks eraldama, kes kust koolist on tulnud, vaid toetaks ikka matemaatikas ja füüsikas edukat noort,» selgitas ta isiklikku seisukohta ja ütles, et seni pole ju vaadatud, kust koolist Jakobsoni on tuldud.
Üksteist peab hoidma
«Selge see, et Jakobsoni kool ei kao,» sõnas direktor Eero Järvekülg õppeasutuse kohta, mis on ärkamisaja suurmehe nime kandnud eksisteerimisajast veidi üle poole — 55 aastat.
«Kõik läheb edasi, ainult natuke teistpidi,» rääkis Järvekülg kahest suunast. «IX—XI klass saavad au sees hoida meie gümnaasiumi traditsioone, aga nooremad jäävad lihtsalt Jakobsoni koolina siia, sõltumata sellest, millised on kooliastmed.»
Aktuse lõpetas õpilaskoori esitatud laul «Üksteist peab hoidma», millele eelnesid aktuse programmi tutvustanud õpilaste sõnad, et vahetugu riigikord või Viljandi linnavalitsus, Jakobsoni koolil on veel palju sünnipäevi ees ja selge on see, et suuremad saavad väikestega ja väikesed suurtega hästi läbi, sest üksteist peab hoidma.