Viljandimaal avatakse Baltimaade esimene põllumajanduslik biometaanijaam

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Koksvere külas avatakse reedel Baltimaade esimene põllumajandusliku biometaani jaam.

FOTO: Marko Saarm

Reedel avatakse Koksvere külas Baltimaade esimene põllumajanduslik biometaani jaam, mille toodang läheb täiel määral transpordis tarbimiseks.

Biometaani osaühingu rajatud Siimani jaam on rajatud ühele Euroopa kõige tänapäevasele tehnoloogiale. See on esimene põllumajanduslik biometaanijaam, mille toodang läheb sajaprontsendiliselt transpordis tarbimiseks.

Koksveres asuv jaam toodab ainukesena biometaani lehmade lägast, silost ja sõnnikust. Tooraine annavad sellele Mangeni farmi lüpsilehmad. Ühes aastas kasutatakse ära 81 000 tonni läga, 5000 tonni tahesõnnikut ja 5000 tonni silo.

Biometaani osaühingu tegevjuhi Ahto Oja sõnul on projekt sektori arengut silmas pidades igas mõistes märgilise tähtsusega ning see toetab kogu sektori arengut ja kodumaise taastuvkütuse sõidukites kasutamist.

Eestil on eesmärk saavutada taastuvatest allikatest pärit kütuste osaks transpordis kümme protsenti aastaks 2020 ning biometaan on üks viis selle saavutamiseks. «Omavalitsuste huvi just bussides biometaani kasutusele võtta näitavad Tartus ja Pärnus tehtud valikud, kus enamik ühistranspordist kasutab metaankütuseid. Rootsis sõidavad 12 linna bussid nende linnade biojäätmetest tehtud biometaaniga ning Eestil on selles veel pikk tee minna,» kõneles Ahto Oja läkitatud pressiteate vahendusel.

Eesti biometaani potentsiaalne kogus on võrdne imporditava maagaasi aastase tarbimismahuga. Biometaani osaühing suudab toota ligi 1,5 miljonit normaalkuupmeetrit biometaani, mis on kütteväärtuselt samaväärne 1 500 000 liitri bensiiniga.

Biometaanijaama ehitus läks maksma üle 6,3 miljoni euro ning keskkonnainvesteeringute keskus (KIK) andis siseriiklikust keskkonnaprogrammist selleks enam kui 2,6 miljonit eurot.

Biometaan on taastuvatest allikatest pärit kütus, milles üle 95 protsendi on metaani (CH4) ning mis omadustelt on võrdne maagaasiga. Seega saab biometaani segada maagaasiga igas vahekorras ja kasutada maagaasi asemel samades tarbimiskohtades.

Tagasi üles