Eesti veefirmad on pretsedendi loonud ridaelamu lepingu peale pahased

Juriidiliselt on see Toome tänava ridaelamu 12 erinevat maja. Veevärk oli aasta aega veendumusel, et see on üks hoone. Vee-ettevõtete liidu arvates võiks iga selle omanik olla veefirma klient juhul, kui igasse sektsiooni tuleks eraldi veetoru. Tegelikult tuleb majja üks toru.

FOTO: Marko Saarm

Eesti vee-ettevõtjate liidu hinnangul ei oleks Viljandi Veevärk tohtinud sõlmida suve keskel lepingut nii, et ühe ühe ridaelamu omanikud asusid ühekaupa kliendiks, sest see kahjustab kõigi teiste klientide huvisid. Viljandi Veevärgi nõukogu esimees tõdes, et praegune lahendus pole hea, aga selle on põhjustanud kehv seadus.

«Sellist pretsedenti poleks tohtinud üldse tekkida,» kommenteeris Eestis ainulaadset lepingut vee-ettevõtjate liidu juhatuse esimees, aktsiaseltsi Matsalu Veevärk juhatuse liige Hans Liibek. Tema hinnangul saab Viljandis mõni klient nüüd soodustusi teiste arvelt.

Viljandi Veevärgi nõukogu esimees Jaak Sulg tõdes, et praegune lahendus pole kellelegi hea, kuid seaduse järgi pole võimalik ka teisiti käituda. «Seadusandja unustas aasta alguses kehtima hakanud uues seaduses ära need ridaelamud, kus iga korter on omaette kinnistu,» sõnas Sulg.

Jaak Sulg: tekkinud on rumal olukord

Tänavu suve algul jõudsid Viljandi Veevärk ja Männimäel Huntaugul asuva Toome tänav 23 omanikud enam kui aasta kestnud vaidluse järel lahenduseni, kus iga ridaelamu korteri omanik sai Viljandi Veevärgi kliendiks. Varem oli klient maja tervikuna ning selle 12 omanikku pidid ise leidma lahenduse, kuidas arveid tasuda.

Lisaks kliendilepingule sõlmisid veefirma ja ridaelamu omanikud ühise tegutsemise lepingu, milles jagasid ära, kes ja kuidas vastutab majas kulgevate torude korrashoiu eest. Sule sõnul on see leping positiivne lahendus, aga ei anna garantiid tulevikuks. «Piisab sellest, kui üks korter vahetab omanikku ja too asub seisukohale, et ei liitu selle kokkuleppega,» selgitas Sulg. «Tegelikult on seal tekkinud üsna rumal olukord.»

Hans Liibeki sõnul ei paku teised Eesti vee-ettevõtjad ridaelamu omanikele kliendilepinguid. «Vastupidi Viljandile püütakse mujal selliseid lahendusi vältida,» kinnitas ta. Vee-ettevõtjate liit on veendunud, et ühisveevärgiga saab majaomanik liituda juhul, kui liitumispunkt on tema kinnistust ühe meetri kaugusel. Toome tänav 23 puhul pole see nõue täidetud, sest liitumispunkt on iga omaniku keldris.

Liibeki veendumuse järgi tagab see ühe meetri nõue klientide võrdse kohtlemise. Ka Toome tänav 23 puhul oleks vee-ettevõtjate liidu arvates tulnud torustik välja ehitada nii, et iga omanik oleks saanud liitumispunkti oma kinnistu piirist meetri kaugusele.

Sellist lahendust pakkus Viljandi Veevärk esmalt ka sealsetele elanikele ja see oleks maksma läinud esialgsel hinnangul vähemalt 80 000 eurot. Toome tänav 23 esindaja Andres Soosaar tõestas vaidluste käigus otsustajatele ära, et sellise nõude esitamine on seadusevastane.

Vee-ettevõtjad tahaksid linnalt järelevalvet

Toome tänav 23 omanikud jõudsid pärast enam kui aasta kestnud vaidlust tänavu suvel soovitud tulemuseni ja rohkem avaldusi pole Veevärk Jaak Sule kinnitusel ridaelamutelt saanud. Viljandi Veevärgi juhataja Toomas Porro sõnul on ettevõtte teeninduspiirkonnas rohkem kui 50 ridaelamut, mille iga korter on omaette kinnistu.

Porro on tunnistanud, et Toome tänav 23 pretsedendi järel on neil kõigil võimalik esitada Viljandi Veevärgile kliendilepingu avaldus ning see tähendaks ettevõttele 500 uut klienti. Selline stsenaarium tähendaks aga tõenäoliselt vee hinna kasvu, sest veefirmale lisanduks kulusid, samas jääksid tulud samale tasemele.

Sule sõnul on Viljandis ka selliseid ridaelamuid, kus pole ühistut loodud ning arveldamine käib ühe esindusisiku kaudu. Tema hinnangul tuleks aga ridaelamu omanikel hakata mõtlema ühistute moodustamise peale isegi juhul, kui seadus selleks ei sunni. «Kinnistud võivad ju erinevad olla, aga maja on reaalselt üks. Ühised on seinad ja katus ning kunagi tuleb neid remontima hakata ja seda tuleb teha ühiselt,» põhjendas ta.

Hans Liibeki kinnitusel pole ükski teine Eesti veefirma hakanud ridaelamutes elavatele klientidele eraldi lepinguid pakkuma ning selliste lepingute vastu pole ka inimeste huvi suurenenud. Viljandis on tema hinnangul ühisveevärki puudutavaid seadusi ja eeskirju täidetud valikuliselt ning Liibeki arvates peaks linnavalitsus alustama selle üle järelevalvet.

Aasta vaidlemist

Üks aasta ja üks nädal kestis Viljandi Veevärgi ja Toome tänav 23 elanike lepinguvaidlus, mis lõppes ettevõttele uute reeglite kehtestamise ja 12 uue kliendi saamisega.
Eelmise aasta juuli alguses läks Toome tänav 23 ühe ridaelamusektsiooni omanik, endine linnapea Andres Soosaar Viljandi Veevärgi kontorisse ja soovis sõlmida kliendilepingut, kus tema vastutaks ja maksaks ainult enda tarbitud vee eest. Seda talle ei võimaldatud ning algas vaidlus, kas seaduses olev lause, et igal kinnistuomanikul on õigus olla Veevärgi klient, laieneb ka ridaelamutele juhul, kui iga sektsioon on eraldi kinnistu.
Veevärk nägi ridaelamut ühe hoonena ning pakkus esialgu välja lahenduse, et igasse sektsiooni tuleb vedada eraldi vee- ja kanalisatsioonitoru. See töö oleks maksma läinud vähemalt 80 000 eurot. Tasuma oleksid pidanud Toome tänav 23 omanikud.
Aasta algusest kadus äriregistrist mittetulundusühing Toomeokas, millele veevärk oli varem saatnud arveid Toome 23 kasutatud vee eest. Nii polnud veefirmal kellelegi arveid esitada ning majaelanikud said vett ja kanalisatsiooni tasuta.
Juuli keskel jõudsid vaidlejad lõpuks kokkuleppele, mis on pretsedent ning Eesti vee-ettevõtjate hinnangul ebaseaduslik. (Sakala)

Tagasi üles