Tasakaal

Tõnis Möldre Foto: Erakogu

IGAST JÄRVEST väljub üks jõgi. Nii on looja loonud.

Hakatuseks tuleb öelda, et need read pole lugemiseks neile, kes ei ole suure algustähega loojat omaks võtnud — sealhulgas vanahärrale, kes kutsus raadios õppima Eesti kujunemist Mait Metsanurga ristirüütlite ja usuga võitlevast tekstist. Too kuri härrasmees tegi ateistidele omase vea, ajades sassi põhjuse ja tagajärje.

Eestlaste maausk on siiras looduse usk ja nii võtsidki nad omaks looja. Muidugi on maailma rahvaste ajalugu juba muinasajast kubisenud tule ja mõõgaga maa mõõtmisest, sest kui vabana loodud inimene ei hari oma hinge, ajab temas juuri isekas maailmavaade.

Lustaka ja elutruu pildi lõi hinge harimise vajadusest Oskar Luts 1912. aasta paiku «Kevades» köstri kujuga. Sellest on möödunud palju kevadeid, kuid hinged on ikka söötis. Nüüd rabavad uudised meid sellega, et eestlane pidavat olema maailma usuleigeim inimene.

RISTIINIMESED EI käsita loojat kindlasti pilveserval istuva halli habemega vanakesena, vaid näevad tema loodut, mis on tasakaalus. Tasakaal on looja looming. Näiteks kui veekogul on olnud mitu väljavoolu, kuivavad ära kõik peale ühe — paraja.

Nii on ta ajast aega reguleerinud veekogude sänge ja maapõuevarade säilimist. Tema ei eksi «kopa maasse löömisega». Inimesel on vaja õppida loojalt, nagu reaktiivlennuki väljamõtlejad on õppinud pääsulinnult.

Ajalehes «Edasi» selgitas üks ajaloolane kord, et suurtootmise, nagu mõisate ja kolhooside hingusele minek tähendas loodusseaduste järgimist: üksuse töös hoidmine sõltub energiakulust, mis mõõtmete suurenedes kasvab ruutsõltuvuse alusel. Sellest algavad kõik pankrotid ja hädad.

Praegu ülesputitatud suurtaludki ripuvad börside täispuhutud laenuõhupalli otsas ning võivad äkki otsa leida, sest jumal ei luba arutut energia raiskamist. Põhjus on ülilihtne: loodus on meie kõigi vara ja seda peab hea aednikuna hooldama, nagu piiblis on tähendatud. Sada aastat tagasi võrdles Lutski laenuleiba õletulega.

Looja ajab oma asju üle meie pea ja meil tuleb leppida, et tema vastu ei saa miski peale uskmatuse, mis toob inimestele varem või hiljem kahju. Mõelgem kommunismile.

NÄIDE ON küll ainelisest vallast, aga seesama kehtib ka vaimsete väärtuste puhul. Tasakaalu mõjutavad arukus, kindlameelsus, mõõdukus ning kirikus rõhutatud usk, lootus ja armastus kui otsustavad väärtused. Need kõik on südametunnistuse ehk moraali asjad.

Moraal peaks alluma loomeseadusele, nagu jõgede voolutung allub loodusseadusele. Kui hinge ei harita, siis see ähmastub ja inimene võib minna kergema vastupanu teed: krahmata, mida iganes ihkab, või himustada jäävate väärtuste hinnaga võõralt varalt vaheltkasu teenida.  

Juba kaua on riigid kaubelnud rahva rahaga anonüümsel rahaturul. Nad teevad seda lausa enesestmõistetavalt. Rahanduses vallandunud paanikale või kriisile ei osata enam nimegi anda ning selle põhjused on seni välja ütlemata. Börsid on seejuures «puu otsas»: aina langevad ja toibuvad.

Eestis on ähmastunud hingest johtuvate tegude õigustuseks leiutatud isegi mõiste JOKK, mis omakorda labastab õigusriigi tähendust. See sõna ei olegi tänapäeval enamasti adekvaatne, sest demokraatiat ei kujuta ette rahva hüvanguks tehtud õigusaktideta.

VÕIMUL OLEVA ähmastunud südametunnistusega partei ettevõtmiste tõttu oleme pidanud terve aasta järjest enam püksirihma pingutama. Üha suurem hulk arste läheb Soome, kus ehitati 20 sõjajärgse aastaga üles õitsev majandus, kuigi pool aega maksti Venemaale lääneliitlaste ebaõiglaselt väljamõistetud üüratuid sõjakahjusummasid.

Siia passib ühe progressiivse Vene ajaloolase ütlus: kes läheb vallutatud Viiburist Soome Vabariiki, võiks sealse ülesehituse järgi arvata, justkui oleks hoopis Venemaa Soomele kahjusid hüvitanud.

Samasugune saatus tabas Saksamaad, mille linnad maatasa pommitati. Professor Ludwig Erhardi loodud Saksa marka ja Euroopa sotsiaalset turumajandust võiks võimsuselt võrrelda USAga.

Eestis võimu haaranud valdavalt kommunistlike noorte valitsused ei ole 20 aasta jooksul teinud Soome ja Saksamaaga võrreldes rahva hüvanguks kärbsemustagi. Niisugust erinevust seletab ainult tõik, et seal ei ole valitsenud kommunismiga mürgitatud inimesed.

Umbes XVI sajandil leiutatud börsidest on saanud maailmale kurja juur. Nende tipus endale pesa pununud ähmastunud moraaliga inimesed on viimaks leidnud Ameerikas vastukaalu paar kuud tagasi puhkenud rahvaliikumise Occupy Wall Street näol.

Tänavune aasta on hakanud demokraatia tasakaalu häirivaid niresid kaotama laiemaltki. Saksamaa liidukantsler Angela Merkel mõistis muu hulgas hukka «multikulti» ja veel tähtsam on, et 2011. aasta mardipäevaks otsustas neli riiki loobuda tuumaelektrijaamadest. Otsa tegi taas lahti Saksamaa ning temaga ühinesid Taani, Jaapan ja Holland.

Elagu rahva arvamus, usk, lootus ja armastus!