Viljandi uisuväljak valmistub hooajaks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Praegu ei vihja võhiku silmale veel miski, et uisuväljak paari nädala pärast hooaja avab.
Praegu ei vihja võhiku silmale veel miski, et uisuväljak paari nädala pärast hooaja avab. Foto: Elmo Riig / Sakala

Tehes ettevalmistusi uisuhooajaks, loodab Viljandi Jäähall tritsutajate platsi avada paari nädala pärast.

Sihtasutuse Viljandi Jäähall juhatuse liige, aktsiaseltsi Toom Tekstiil finantsjuht Aivar Talvet ütles, et eeskätt tuleb loota sobilikku ilma.

«Juba viie soojakraadiga läheks uisujää tegemine ja jääplatsi hoidmine kulukaks,» nentis ta. «Sobilik oleks alustada, kui õhutemperatuur alaneb nullini. Miinuskraadidega on muidugi kõige parem.»

Näiteks tunamullu pääsesid uisutajad jääle 21. novembril ja hiljem tõusis õhutemperatuur kaheksa-üheksa plusskraadini, kuid läbi raskuste õnnestus väljakut siiski avatuna hoida. Mullu avati väljak novembri lõpul ja nüüdki on see kavas kuu lõpul või ka jõulukuu algul, kui ilm siiski soe püsib.

Kui kuus aastat tagasi toonase sihtasutuse Viljandi Jääkeskus eestvedamisel pangalaenuga ehitust alustati, sõlmiti linnaga kokkulepe, et 2011. aasta novembriks saab väljakust kinnine jäähall, mis töötab aasta läbi.

Paraku tegi kriisiaeg oma korrektiivid ja teine etapp ehk senisest väljakust halli rajamine on endiselt tuleviku teema. Nagu Talvet ütles, esitas Viljandi Jäähall linnavalitsusele taotluse lükata teise etapi lõpptärmin 2016. aasta 1. novembriks.

Halli rajamiseks on Viljandi Jäähall mitu korda Ettevõtluse Arendamise sihtasutuselt toetust küsinud, kuid saanud eitava vastuse. Nüüd otsitakse raha Euroopa Liidu piiri­ülese koostöö programmist, kus oma ideele küsivad raha üheskoos Eesti, Läti ja Vene esindajad. Talvet nentis, et Läti paneb oma plaane paberile, kuid Vene pool veel mõtleb.

Viljandi sai talihooajal avatud jääväljaku 2006. aasta detsembris. Selle rajamine läks maksma toonases vääringus umbes 10 miljonit krooni ehk peaaegu 640 000 eurot.

Teise etapi hinnaks on asjaosalised eri ajal oletanud 15—30 miljonit krooni. Talvet lisas, et praegu ta seda summat ennustada ei soovi.

UISUTAJAD

Viimasel hooajal jääväljaku kasutajate arv vähenes, põhjused võisid olla euro tulek ja võimalus uisutada järvel.
• Eelmisel hooajal pandi jäähallis kirja 5800 käimiskorda.
• Üle-eelmisel hooajal oli neid 8000.
Allikas: Aivar Talvet

Märksõnad

Tagasi üles