Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2022/04/19/14493293t1h0a35.jpg)
/nginx/o/2011/08/02/694764t1hb07e.jpg)
Toetused ja projektid mõjutavad eesti keele grammatikat. Halb on kuulata, kui kõne- või kirjakeeles on kasutusel teise pöördkonna sõnade «töötama» ja «taotlema» väärad vormid.
Grammatiliselt valesid vorme «taodelda», «taodelnud», «taodeldud» kasutavad oma jutus riigiametnikud, neid loetakse maha reklaamtekstides või kuvatakse toetusi tutvustades suisa tulikirjas.
Kõnes kraabib väärvorm kõrva ja tekitab soovi küsida, kuidas pöörab rääkija sõna «töötama». Ega ometi töödanud ja töödatud? Kirjapildis on need vormid inetud nagu praht ikka.
Meie emakeel on elav ja muutuv. Korraks tunnen endas idanevat kahtlust, kas pole ma äkki keeleuuenduste vastane. Ei ole, mulle meeldivad uudissõnad «taristu», «kärgpere» ja «penipaun», samuti aastaid tagasi uudsena käibele võetud «mehu» ja «väisama».
Kasutan nagu teisedki keeleuuendaja Johannes Aaviku uusikuid «taunima», «naasma», «malbe», «lünk» ja «pädev», samuti Jaan Krossi vahendatud «meedet».
Loodan, et euroraha taotlemine ei pöördu eesti keele pöördsõnade vastu!