/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/11/16/838682t1h1428.jpg)
Eile pandi Püssi alajaamas nurgakivi Eesti ja Soome vahelisele elektriühendusele Estlink 2, mis alustab tööd 2014. aastal.
Eesti ja Soome vaheline elektrikaabel sai nurgakivi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi ütles, et Estlink 2 loob kogu regiooni elektritootjatele ja -tarbijatele uusi võimalusi ning suurendab regionaalsel elektriturul konkurentsi.
«Eriti tähtis on see Eesti tarbijatele, arvestades, et Eesti elektriturg on suuresti kontsentreeritud ühe tootja põhiselt,» märkis ta.
Veskimägi lausus, et Estlink 2 on Eestile energiajulgeoleku ja elektrituru arengu seisukohast kaalukas projekt. Koos Estlink 1ga on Eestil pärast kaabli valmimist Põhjamaadega 1000megavatine ühendus, mis tagab peale oma tootmise ning Balti riikide, Venemaa ja Valgevenega loodud ühenduste alternatiivse varustuskanali.
«Kahe Estlinki ühendusest esialgu piisab, tagamaks enamikul tundidel Eesti ja Soome vahel piiranguteta elektrienergia ost ja müük,» hindas ta.
Muundurjaamad
Soome põhivõrgufirma Fingrid tegevjuht Jukka Ruusunen sõnas, et ülekandevõimsuse suurus mängib elektrituru konkurentsi takistamises või edendamises tähtsat rolli. «Kui on riikidevahelised ühendused, mis võimaldavad elektril tõketeta liikuda, siis on tagatud ka suurem ning efektiivselt toimiv elektriturg,» lisas ta.
Uuele merekaablile rajavad Siemens AG ja Siemens Oy konsortsium nii Eestis kui Soomes muundurjaama. Siemens tarnib võtmed-kätte põhimõttel kaks uut muundurjaama. Tehtava hulka kuuluvad projekteerimine, seadmete tarnimine, ehitustööd ning seadmete paigaldamine ja häälestamine.
Üks jaam ühendatakse Porvoos paikneva Anttila ja teine Lüganusel asuva Püssi alajaamaga. Muundurjaam muundab vahelduvvoolu esmalt alalisvooluks ja ülekandeliini teises otsas taas vahelduvvooluks.
Võrreldes vahelduvvoolu tehnoloogiaga on alalisvoolu omal mitu eelist. Ülekandekaod on selle puhul väiksemad ja ülekandeliin vajab vähem ruumi. Alalisvoolu tehnoloogia võimaldab elektrivõrgu muutustele paremini reageerida. See omakorda vähendab elektrikatkestusi ning võimsust saab kiiremini reguleerida, teatas Siemens.
Mitu etappi
Kõrgepinge alalisvoolu ülekandeühendus rajatakse kahes etapis. Merekaabel paigaldatakse 2013. aasta suvel. Muundurjaamu hakatakse häälestama 2013. aasta sügisel. Soome ja Eesti vaheline ühendus võetakse lõplikult kasutusele 2014. aasta esimestel kuudel.
Seni on Estlink 2ga tehtav kulgenud plaanipäraselt. Soome poolel Anttila alajaamas ja Nikuvikeni kaabliterminali alajaamas jõudsid pinnasetööd lõpule sel suvel. Alanud on ehitamine ja paigaldamine nii Soome kui Eesti poole alajaamades ning ülekandeliini ehitus Soomes. Norras käib merekaabli tüüpkontroll ja tootmine, teatas Elering.
Uue ülekandeliini kogupikkus on ligikaudu 170 kilomeetrit. Soomes on 14 kilomeetrit õhuliini, Läänemere põhja paigaldatakse 145 kilomeetrit merekaablit ja Eestisse tuleb 12 kilomeetrit maakaablit. Kõrgepinge ülekandeliin Estlink 2 suurendab Soome ja Eesti vahel ülekandevõimsust 350 megavatilt 1000 megavatile.
Estlink 2 projekti kogumaksumus on ligikaudu 320 miljonit eurot, mis jaotub võrdselt Eesti ja Soome süsteemihaldurite Elering ja Fingrid vahel. Projekti kaasrahastab 100 miljoni euroga Euroopa Komisjon.
Siemensi tarne, mille maksumus on 100 miljonit eurot, on osa Fingridi ja Eleringi 320 miljoni suurusest investeerimisprojektist.