Farm Planti juht: teravilja hinna kujunemises pole mingit loogikat

Farm Plant Eesti juhataja Jyrki Virtanen kinnitab, et kuigi tänavune kasum ei anna põhjust rõõmustada, on see erakorraline olukord ja firma liigub õiges suunas.

FOTO: Peeter Kümmel / Sakala

Eesti suuremate teravilja kokkuostjate hulka kuuluva Farm Plant Eesti juhataja Jyrki Virtanen tõdeb, et spekulatsioonide tõttu pole vilja hinnas tihti mingit loogikat.

Hinnakalkulatsiooni vea tõttu sai tugeva hoobi ka Viljandis sööta valmistava ja vilja ladustava ettevõtte tänavune kasum.

Jyrki Virtanen, nisu hind on maailmaturul aastaga rohkem kui 20 protsenti langenud. Kas seda on tunda ka Eestis?

Hirmsat vähenemist pole olnud. Börsilangus on natuke mõjutanud, aga viimased paar kuud on läinud suhteliselt stabiilselt.

Eestis saadi tänavu päris hea saak, kuid oli näha, et teraviljakasvatajad müüsid ainult nii palju, kui oli vaja arvete maksmiseks. Ülejäänu jäi salve ja ootab seal paremaid aegu. Loodetavasti need paremad ajad ikka tulevad. Aga võib-olla ei tule.

Kevadel olid keerulises olukorras seakasvatajad, sest loomasööt oli kallis, liha väljamüügi hind aga madal. Kui valusalt neil raske aja ületamine läks?

Ma arvan, et enamik sai üle, aga oli ka mõni, kes kukkus. Olukord ei ole veel lahenenud, aga nüüd on näha, et seakasvatuses läheb asi paremuse poole. Piimatootjatel ei olnudki eriti raske.

Seda näitab ilmselt seegi, et uusi piimafarme ehitatakse üpris jõudsalt.

Seda küll. Põhjamaades räägitakse, et või saab otsa, sest inimesed on hakanud taimerasvade asemel jälle piimarasva tarbima. Piimatootmises on kvoodid ees, seepärast on Valio Soomes ning Arla Rootsis ja Taanis kauplusi hoiatanud, et tekkida võib võinappus. See tähendab, et peab hakkama rohkem piima tootma.

Aga tänapäeval muutub olukord väga kiiresti. Kui Hiina tarbija hakkab teistmoodi käituma, näiteks rohkem liha sööma, on liha hind kohe üleval.

Teravilja hinnas, mis on seotud börsiga, pole minu meelest mingit loogikat. Ehk üksnes selles, et mõni suur investeerimisfond võtab energiasektorist raha välja ja paneb toiduainetesse ning seepeale hinnad tõusevad. Sellistel juhtudel on Viljandimaa viljakasvatajatel ja meil väga vähe kaasa rääkida.

Muidugi mängivad oma rolli ka suurte põllumajandusorganisatsioonide raportid, milles ennustatakse saagikust, ja saak ise, aga kõige rohkem näivad tänapäeval hinda mõjutavat spekulatsioonid.

Mina pole selle ala spetsialist, aga kui küsin emafirma professionaalide arvamust mõne suure hinnakõikumise kohta, saan vastuseks, et nemad ei tea. Et loogikat ei ole.

Tuleme maailmast tagasi Eestisse. Nagu ütlesite, on saak tänavu hea. Kas ka kvaliteet?

Jah, ei saa nuriseda. Eelmisel aastal oli kehv, väga palju jäi koguni koristamata.

Kui palju vilja te tänavu kokku ostate?

Meil oli eesmärk osta sel aastal 80 000 tonni, kuid seni oleme jõudnud ainult 50 000 tonnini. Kokkuostu mahtu vaadates on see meie kehvemaid aastaid.

Eks me ole selles natuke ise süüdi. Meie müügihind oli algul liiga madal ja seetõttu oli madal ka kokkuostuhind. Sa ei saa ju osta odavamalt, kui teised ostavad kallimalt. Kes see loll on, kes sulle müüb?

Niisuguse ämbrisse astumise tõttu saame tänavu kasumit vähem või ei tule seda üldse. Aga see on erakorraline. Suund on meil õige ja tavaliselt tagab see kasvu.

Mis tänavu saab? Teil jääb 30 000 tonni vilja puudu.

Vilja Eestis on ja eks me tasapisi osta seda. Tavaliselt varume kõigepealt söödatootmiseks vajaliku ja müüme ülejäänu edasi. Nüüd on müügiosa väiksem, aga kindlasti ei tähenda see, et meie klientidel söödast puudu tuleb.

Kui palju te praegu keskmiselt vilja eest maksate?

Kui räägime söödaviljast, siis kasvataja juures 170—175 eurot tonn.

Kui suure osa Eestis kasvatatavat vilja te kokku ostate?

Umbes kümme protsenti.

Seda on päris palju.

Rohkem tahaks.

Mille taha siis asi jääb? Kas söödatehasel napib võimsust või ei ole elevaatorid küllalt suured?

Söödatehasel võimsust jagub. Küsimus on müügis, turus ja hindades. Meie tooted peavad kliendile sobima. Osa neist sobib, osa vajab arendamist. Kõige rohkem mõjutab meid see, mida otsustab teha piimatootja: kas ta ostab sööda või valmistab seda ise, nagu paljud teevad.

Eesti inflatsioon on viimasel ajal olnud euroliidu kõrgeim. Suurt osa mängivad selles toidukaubad. Kas teie tegutsemisvaldkonnas on loota, et hinnatõus taandub?

Mina seda küll ei näe. Nagu alati, on teraviljaga kaks alternatiivi. Kui talivili hästi talvitub, lähevad hinnad kohe alla. Aga kui juhtub teisiti... Ma arvan, et mingi hinnatõus kahjuks jätkub.

SAAK

Eestis saadi tänavu 761 100 tonni teravilja ehk 82 700 tonni rohkem kui mullu.
• Teravilja all oli 298 987 hektarit maad.
• Viljandimaal asub sellest 32 570 hektarit.
Allikas: statistikaamet

Tagasi üles