Uuest aastast on lastele lotomängud keelatud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Üheksa-aastased Marit ja Merit Tõnisson küsisid eile kumbki 10-kroonise lotopileti ning esimene neist võitis 15 krooni. Homsest nad lotot enam
osta ei tohi. Viljandi lotopoe müüja Lia Sosi ütles, et paljud lapsed on seni pileteid ostnud ka vanemate palvel. Edaspidi tuleb müüjal noortelt vanuse kindlaks tegemiseks dokumenti küsida, kui tegu pole just silmnähtavalt alla 16-aastaste lastega.
Üheksa-aastased Marit ja Merit Tõnisson küsisid eile kumbki 10-kroonise lotopileti ning esimene neist võitis 15 krooni. Homsest nad lotot enam osta ei tohi. Viljandi lotopoe müüja Lia Sosi ütles, et paljud lapsed on seni pileteid ostnud ka vanemate palvel. Edaspidi tuleb müüjal noortelt vanuse kindlaks tegemiseks dokumenti küsida, kui tegu pole just silmnähtavalt alla 16-aastaste lastega. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Kui veel täna võib laps poest koos kommide ja limonaadiga ka mõne lotopileti osta, siis  uuest aastast on see tehing väikestele keelatud.


1. jaanuarist jõustuva hasartmänguseaduse järgi võib loteriid mängida isik, kes on vähemalt 16 aastat vana.



Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna peaspetsialist Sören Meius nentis, et seni kehtinud seaduses loteriidel osaleja vanuse alampiiri kirjas ei olnud.



«Vanusepiirangute kehtestamine on tingitud eelkõige vajadusest kaitsta alaealisi, kes on kergesti mõjutatavad,» selgitas Sören Meius. «Lapsed ju ei tea, kui väike on võimalus lotomängus võita. Riikliku õppekava alusel peab õpilane omandama lihtsama tõenäosusteooria alles põhikooli lõpuks ning 9. klassi lõpetajad ongi umbes 16-aastased.»



Meius märkis, et kasiino- ja hasartmängusõltlased teevad Eestis tõsist muret ning lotomängu vanuseline piiramine peaks aitama hasartmängusõltuvust vähendada.



«Algatus loteriidele vanusepiirangu seadmiseks tuli seaduseloojatelt ning tugines uuringutele, mis kinnitavad, et hasartmängud on noorte seas tõusev ja probleemne trend,» lausus ta.



Uuringud hasartmängusõltuvuse leviku kohta on tehtud 15—74-aastaste Eesti elanike seas 2004. ja 2006. aastal. Meius tõi fakte viimasest uuringust. Sellest selgus, et nii loterii- kui kasiinosõltlasi on Eestis ühepalju ehk 1,7 protsenti elanikkonnast. Loterii- ja kasiinosõltuvuse all korraga kannatab 0,7 protsenti elanikkonnast.



Peaspetsialisti sõnul on teine tähtis punkt uuringu kokkuvõttes tõdemus, et kokkupuude hasart- või õnnemängudega on sagedasem meeste ja noorte, enamasti õpilaste seas. Just noorematel mängijatel on ka sõltuvus kergem tekkima.



Küsimusele, kas täiskasvanu juuresolekul tohib laps siiski oma käega lotopileti valida, vastas Meius jaatavalt: «Seadus keelab alla 16-aastasel isikul loteriis osaleda, aga kui ostutehingu sooritab täiskasvanu, ei ole laps panust teinud.»



Kui müüja müüb alla 16-aastasele lotopileti, näeb seadus selle eest ette trahvi kuni 12 000 krooni füüsilisele ja kuni 40 000 krooni juriidilisele isikule. Füüsilise isiku karistuseks võib olla ka arest. Kui enne lubatud iga õnnestub alaealisel lotopilet siiski osta ja ta teolt tabatakse, siis last ega tema vanemaid ametniku kinnitusel ei karistata — karistus kehtib müüjale.

Märksõnad

Tagasi üles