Ükskõik, mis küljest tänasega lõppevat aastat ka ei uuriks, ikka torkavad silma suve hakul majanduses end tunda andma hakanud raskused. Veel aasta esimestel kuudel kõikjalt vastu vaadanud optimismi asemel võtsid sügiseks koha sisse ebakindlus ja murelikkus ning seda kõikjal maailmas.
Kui püüda eri aastaid kujutada maalidel, siis on eelmise viie aasta üldportreed üsna selgejoonelised ja rõõmsatoonilised, kandes jõudsa edasiliikumise ja kasvu sõnumit. Täna viimase pintslitõmbe saav pilt kujutab endast aga midagi sootuks segasemat ja raskemini mõistetavat. Olgem ausad, tegu on ühe kentsaka käntsakaga, millest pole tuleviku tarvis midagi üheselt mõistetavat välja lugeda. Selge on vaid see, et mitte midagi pole selge.
Ühelt poolt on teada, et äsja pärale jõudnud kitsikus jääb paljusid ettevõtteid kummitama ka eelseisvatel kuudel. Samas ei julge ükski analüütik ennustada, kui pikaks ikaldus kujuneb ja kuhu see lõppkokkuvõttes kõige sügavama jälje jätab. Seepärast on ilmne, et paljudel eestimaalastel on põhjust uut aastat pigem peljata kui igatseda.
Teisalt pole mingit põhjust paanikaks. Jah, riigi juhid on eelarvete koostamisega jännis ning vahepeal nullilähedaseks kahanenud töötuse määr on jälle märgatavalt kasvama hakanud. Vaadates aga Lätis või Islandil valitsevat olukorda, tuleb möönda, et me võinuks teisiti tegutsedes tänaseks olla ka märksa sandimas seisus.
Seepärast julgeb «Sakala» väita, et Eesti on majanduskriisi esimesed kuud suhteliselt valutult üle elanud ja see võiks meile vähemalt väikest tröösti pakkuda. Pealegi jagas 2008. aasta rahamurede kõrval hulga positiivseid emotsioone, mida homsesse kaasa võtta.
Just täna on õige päev mõtelda nendele toredatele haridus- ja kultuurirajatistele, mis Viljandimaal valmisid või mille remontimist alustati. Samuti vabariigi 90. aastapäeva pidustustele eesotsas Tallinnas peetud öölaulupeoga. Ja muidugi kirgastele medalitele, millega meie spordimehed Pekingi olümpiamängudelt tagasi tulid.
Mõnusat aastavahetust!