Vallajuht toob ministri Mulgimaa liitmist arutama

Hendrik Agur Foto: Elmo Riig / Sakala

Täna pärastlõunal algavast Karksi vallavolikogu istungist võtab osa regionaalminister Siim Valmar Kiisler. Volikogu esimees Hendrik Agur kutsus ta koosolekule, et arutada valdade liitmist ajaloolisel Mulgimaal.

Hendrik Agur, kuidas sobitub suur Mulgimaa praegusesse Eesti regionaalpoliitikasse, mis ei tegele valdade ühendamisega?

Regionaalpoliitikat Eestis ei ole, õieti ei jätku selle teostamiseks poliitilist tahet. Ühest küljest on omavalitsustele antud võimutäius, kuid sellega ei kaasne piisavalt ressursse ning omavalitsused täidavad teenuseid, mida nad peavad täitma, ebakvaliteetselt.

Jõukamatel omavalitsustel on eelised. Viljandimaal on hea näide Suure-Jaani linna, Vastemõisa ja Olustvere valla liitmine üheks Suure-Jaani vallaks.

Kas kõne alla peaks tulema kogu Mulgimaa üheks vallaks ühendamine?

Kui kaua me siis tiksume niiviisi väikeste valdadena? 2006. aasta märtsikuus Karksi-Nuias peetud ajaloolise Mulgimaa seminaril kinnitasid kõik toonased vallajuhid, et üldiselt nad toetavad ajaloolise Mulgimaa valdade ühinemist, aga mitte kohe, vaid umbes kümne aasta pärast.

Viis ja pool aastat on möödunud ning tahame teada, kas seisukohad on muutunud või on aeg asuda ettevalmistusi tegema. Keegi peab olema see taganttorkija, kes võtab nii-öelda valge paberilehe ja teeb algatuse.

Kuidas olukord praegu paistab?

Vallajuhid peaksid olema kohaliku elu kõige suuremad arendajad. Kahjuks tuleb täheldada, et pahatihiti on nad just kõige suuremad kohaliku elu pidurid, sest neile on tähtis oma ametikoha ja sealt edasi vallaaparaadi säilimine. Demagoogiliste võtetega suudetakse oma rahvale imehästi selgitada, et pisike vald ja aparaat on vajalikud, sest muidu muututakse täiesti ääremaaks.

Millistest valdadest jutt käib?

Lähenemisi võiks olla mitu. Alustada tuleks väiksema valdade arvuga. Loogiline ühinemine oleks Karksi, Abja ja Halliste. Tõenäoliselt teeb Mõisaküla nii nagu Abja ning hoiab senist konservatiivset joont.

Järgmine etapp võiks olla kogu Lõuna-Viljandimaa ning ajaloolise Mulgimaa ala, kuhu kuuluvad Helme ja Põdrala vald ning Tõrva linn Valgamaalt. Tundub, et Paistu, Pärsti, Viiratsi ja Saarepeedi lähevad rõngasvallana oma teed.

Kuidas see liitmisprotsess käiks? Jutt pole ju ühe maakonna siseasjast.

See ongi suurema arutluse teema. Ei usu, et liidetud ala eemalduks Viljandist, sest koostöö on tänapäeva märk.

Kunagi, kui Karksi ja Polli valda ühendati, räägiti Karksi-Nuiast kui võisilmast pudru sees. Kuhu peaks kavandatavast liitumisest kõneldes keskus jääma?

Keskus tuleb jätta sinna, kus on kokkuleppe järgi mõistlik. Seda pole eriti populaarne välja öelda, aga mul poleks midagi selle vastu, kui keskus oleks Abja-Paluojal. Aga kui vaja, võiks see olla ka Karksi-Nuias. Lähtuda tuleb mõistlikkuse printsiibist, mitte vallajuhtide isiklikest ja ametipositsioonidest.

Miks oleks elanikule suur Mulgimaa parem kui praegune haldusjaotus?

Praegune haldusjaotus pidurdab kohalikku elu. Iga vald näeb oma kitsast ala, aga see võib tuua inimestele lähimas tulevikus otsest kahju.

Parim näide on ebamõistlik haridusvõrk. Kõik teavad, et laste arv väheneb, aga gümnaasiumi säilimise eest võitlevad väikesed omavalitsused vere hinnaga, investeerides viimse võimaluseni rauda ja betooni. Vallad peaksid keskenduma põhikoolide arendamisele.

Tuleb mõelda hariduse sisule, mitte nagu Abja, kes ehitab üle võimete käivat spordihoonet. Karp on püsti, ehitus seisab, sisu pole, laenuvõime on üle piiri. Karksigi ehitab staadioni ja noortekeskust — omamoodi tubli.

Kui meie vallad oleksid ühinenud, ei oleks sellist võidurelvastumist teineteisest 13 kilomeetri kaugusel asuvates keskustes toimunud.

Räägime võitudest, aga mida oleks kaotada?

Suuri ohte ei näe ma üldse, kui jätta kõrvale omavalitsusjuhtide isiklik ajutine traagika ametikoha kaotamise pärast. Külad ju jäävad, kultuur ei kao administratiivaparaadi muutumisega.

Kui tõenäoline on, et valdade liitumisprotsess tõepoolest teoks saab?

Praegu ei ole reaalsest liitumisprotsessist põhjust rääkida. Ideeks on vaja rohkem argumente ja majandusmeeste kalkulatsioone.