Jahimeeste arvates peaks hunte rohkem küttima

Pilt on tehtud Viljandi muuseumi hunditopisest. Foto: Elmo Riig / Sakala

Küttide ütlemist mööda on hunte ja ilveseid metsades palju, nende laskmislimiit aga liiga väike.

«Kui pesakonnas, milles on kuus kutsikat, lubatakse lasta vaid üks hunt, siis on midagi väga valesti,» leidis Viljandimaa jahimeeste liidu juhatuse esimees Mart Tasane.

Ilveste ja huntide suur arvukus tekitab jahimeeste juhi meelest palju probleeme. Hundid on lambaid murdnud paljudes Eesti piirkondades. Viljandimaal on seda ette tulnud Kolga-Jaani, Halliste ja Suure-Jaani kandis, aga murettekitav ala suureneb Mart Tasase sõnutsi iga aastaga.

Lumekoorik annab kiskjatele eelise

Paljudes Eesti jahipiirkondades ei ole tänavu kitsede laskmiseks luba antud, sest metskitsi on väga väheks jäänud. Jahimeeste juhi arvates on selleski süüdi kiskjad. Ta tõi näiteks, et üks ilves võib aastas tappa 40—50 kitse.

«Lumerohkete talvede tõttu on kitsed olnud kiskjatele kerge saak. Koorikul, mis tekib esimese sula järel paksule lumele, on hundil ja ilvesel märksa lihtsam liikuda kui kitsel, kelle jalg vajub koorikust läbi,» selgitas Tasane. Ta teadis läinud talvest ka juhtumeid, mil lumme takerdunud kitsi olid murdnud rebased.

«Paar-kolm aastat tagasi võis ühe õhtuga põllul märgata 20—30 kitse, nüüd näeb heal juhul kahte-kolme,» lisas ta.

Pärnumaa piiri lähedal oli kevadel lume sulamise järel leitud, et hundid olid murdnud ka põdravasikaid. «Jälgedest oli näha, kuidas hundid olid vasikatega põdralehma sisse piiranud ning ühe või kaks vasikat murdnud,» lausus Tasane.

Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männili meelest ei ole kitsede arvukuse kahanemise peamine põhjus huntide suur arv, vaid rasked talved, mis ei võimaldanud kitsedel paksu lume alt toitu kätte saada. Ta tõdes samas, et hundid pidurdavad metskitsede arvukuse kiiret taastumist.

Huntide arvu on Eestis kärbitud

Männili andmetel on Eestis huntide arvukust viimastel aastatel kärbitud. Kui 2008. aastal loeti kokku 32 pesakonda, siis tänavu arvatakse olevat 24 pesakonda. Männil tunnistas, et sedagi on paljuvõitu ning lähiaastatel püütakse pesakondade arvu viia alla kahekümne.

Mart Tasase arvates ei pruugi ulukiseire osakonna andmed olla tõesed. «Hundiuurija on öelnud mõne piirkonna kohta, et seal ei tohiks hunte olla, aga tegelikult on seal juba kolmas põlvkond kutsikaid.»

Peep Männili ütlemist mööda jagatakse aasta algul hundijahiks lisalubasid ning kui selgub, et pesakondi on prognoositust enam, tuleb ka lubasid rohkem. Ta selgitas, et hundilimiit on jaotatud kahte ossa, sest esimese osa jaotamise ajaks ei ole asurkonna selleaastane juurdekasv veel teada. Lähtutakse eelmise aasta seiretulemuste järgi koostatud prognoosist, millele lisandub suviste ja sügiseste vaatluste ja kahjustuste info.

Männili sõnutsi on ka ilveste populatsioon Eestis vähenenud ning selle põhjuseks saab pidada metskitsede arvu kahanemist. Prognoos näitab, et mulluse kehva juurdekasvu ja tugeva küttimissurve mõjul langes arvukus tunduvalt. Tänavuse jahihooaja eel oli ilveseid ligi 670 ja nende pesakondi 95. Veel 2008. aasta sügisel hinnati ilvese arvukuseks 839. Männili hinnangul on ilves võtnud ja võtab veelgi kasutusele alternatiivseid saakloomi, näiteks kopra ja väikekiskjad.