Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

OTT kogus palju mõttekaaslasi

Kadri Vollmann FOTO: Elmo Riig / Sakala

Möödunud nädala kolmapäeval Viljandis asetleidnud toiduvõrgustiku OTT algatamiskoosolekul osales ligi kolmkümmend huvilist.

«Selline kaasamõtlejate hulk oli väga rõõmustav, eriti arvestades, et nad kõik olid asjast sisuliselt huvitatud,» kõneles seltsingu Otse Tootjalt Tarbijale (OTT) initsiaator Anu Johani.

Eeskujuks Prantsusmaa

Anu Johani tunnistas, et toiduvõrgustiku loojatel seisab ees suur töö.

«Kokkusaamisel esines meile põhjaliku ettekandega Sirkka Pintmann, kes on Raasiku ja Kuusalu toiduvõrgustiku asutaja ning tegeleb algatusega www.maakaup.ee, mis viib talutoitu Tallinna,» kõneles ta.

Sirkka Pintmann tutvustas kogunenutele Prantsusmaal juba üle 25 aasta kasutusel olevat süsteemi AMAP, mis on eestlastele eeskujuks olnud. Prantslased olid selle omakorda üle võtnud Jaapanist, kus sellise süsteemi loomise ajendiks oli ühes piirkonnas levinud tuumareostus.

«Noored emad ei usaldanud supermarketite toitu ja hakkasid otsima kontakti kohalike talunikega, kes pakkusid saastumata kaupa,» jutustas seltsingu algataja.

Põhjaliku ettekande käigus said viljandimaalased aimu, kuidas töötab Prantsusmaa toiduvõrgustik ja milliseid variante kasutatakse Eestis.

Kohalolijad otsustasid, et tahavad jäljendada eelkõige Prantsusmaa võrgustikku, mitte Raasikul ja Kuusalus kasutatavat versiooni, mis erineb prantslaste süsteemist.

Esimesena kodulehekülg

Pärast ettekandeid jagunesid kohalolijad neljaks laudkonnaks, kes arutlesid selle üle, millised on tootjate ja tarbijate ootused, milliseid koolitusi nad vajaksid ning milline võiks olla Viljandi toiduvõrgustik. Arutelu kokkuvõtted on veel tegemisel.

Esimese konkreetse sammuna koostavad toiduvõrgustiku loojad kodulehekülje, kuhu riputatakse üles tootjate andmebaas. Seejärel korraldatakse tarbijate ja tootjate kohtumine. Eestvedaja sõnul saab seltsingu ja toiduvõrgustikuga liituda igaüks, kes asja vastu huvi tunneb.

Kokkusaamisel viibinud Everti põlistalu perenaine Kadri Vollmann juhtis tähelepanu sellele, mis vahe on mahe- ja kohalikul toidul.

Sõnaga «mahe» iseloomustatakse kontrollitud ja tunnustatud toitu, millele võib panna mahemärgi ja mida võib müüa veidi kallima hinnaga. Kohalik toit on aga looduslähedaselt ehk ökoloogiliselt kasvatatud ja valmistatud ning sellel võivad olla teised Eestis kasutusel olevad märgid, kuid mitte mahemärk.

Ühtlasi täpsustas ta eelmises toiduvõrgustikust kõnelevas artiklis toodud fakti, mis puudutas  9. oktoobril Männimäel asetleidnud kohaliku ja mahetoidu väljamüüki. Selle korraldasid Viljandi maanaiste ühendus ja Eesti biodünaamika ühingu Viljandi seltsing koostöös maavalitsuse tervisetoaga.

Tagasi üles
Back