Kvoodirahaga sai kasukas selga

Viljandi muusuemi direktor Jaak Pihlak vaatab hindava pilguga 1911. aastal ehitatud elamut, kuhu on nüüd jõudnud radiaatorid.

FOTO: Peeter Kümmel / Sakala

Saastekvootide müügist saadud raha abiga saab kuulsa helilooja Mart Saare majamuuseum Hüpassaares uue voodri, soojustuse, küttesüsteemi ning aknad.

Töid on plaanis teha enam kui 100 000 euro eest ning see annab pisitasa, kuid kindlalt laguneva  ja segase tulevikuga majamuuseumi käekäigule mõeldes kindlustunnet.

Praeguseks hakkab voodri ja akende paigaldamine lõppema ning maja teise korruse soojustamine on valmimas. Muu hulgas selgus remondi käigus, et teise korruse lae peal ei olnud vähimatki märki soojustusest, nii et suur osa toasoojast lahkus seni majast lae kaudu.

«Maja saab soojapidava kasuka,» kinnitas majamuuseumi haldava Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak. «Tõsi, palju on vaja teha ka selliseid töid, mis saastekvootide raha kasutamise alla ei käi. Piltlikult öeldes saab ära teha viis sentimeetrit aknapiirdeliistu, kuid kaugemale mitte. Nüüd on vaja leida finantse, et valmiks kõik hädavajalik.»

Septembris alanud töödest oli kõige mahukam maaküttesüsteemi ehitus, mis on peaaegu lõpetatud ning mis tõi majja radiaatorid. Õhukesele seinale lisavad tüsedust tuuletõkkeplaadid ja vooder. Pihlaku sõnul olid nõukogudeaegsete aknaraamide vahel sellised pilud, et varblane võis mõnest kohast läbi lennata. Nüüd on vanade järgi tehtud uued aknad, mis lõpuks ka sooja peavad.

«Maja välimus jääb selliseks, nagu see oli. Ka kandvad konstruktsioonid ja väärtuslikud arhitektuursed detailid jäävad kõik alles,» toonitas Pihlak. «Algul oli plaanitud katusekatte vahetus, aga see oleks läinud liiga kulukaks ning praegu mõtleme vana katust uuesti tõrvata, et pikendada selle eluiga.»

Laastukatus vahetati välja kümmekond aastat tagasi ning asjatundjate hinnangul peaks see vastu pidama veel paarkümmend aastat.

Saastekvoodiraha eest tehtud tööd peaksid jõudma lõpule veel tänavu. Jaak Pihlak möönis, et üsna maakonna piiri ääres soo serval seisva majaga on palju muret olnud.

«Siia on raske ligi pääseda ning inimeste hulk, kes helilooja Mart Saare loomingust lugu peab, ei ole väga suur,» rääkis Pihlak. «Muidugi on nende hulgas tublisid inimesi, kellest on meile tohutult abi olnud.»

Pluss on tema hinnangul aga see, et muuseum asub kohe Soomaa rahvuspargi veeres.

«Otse õuest läheb läbi matkarada, mis annab võimalusi loodussõpru juurde tuua,» ütles Pihlak. «Hiljuti istusime Soomaa rahvaga koos ning arutasime ühiseid võimalusi. Tulevikku näen ühistes pedagoogilistes programmides, milles on nii Mart Saare kui Soomaa lugu. Tunneli lõpus paistab valgust!»

Parasjagu võetakse firmadelt hinnapakkumisi majamuuseumi sanitaarsõlmede väljaehitamiseks ja sisetööde lõpetamiseks. «Siis saab ka uue ekspositsiooni rajamise ja külalistele õdusa keskkonna loomisega algust teha,» lisas Pihlak.

Hüpassaares on aastatel 1882—1963 elanud Mart Saare isakodu. Pärast helilooja surma on sinna asutatud muuseum, kus saab tutvuda Eesti ühe tuntuma koorimuusiku elu ja loominguga. Suur osa Mart Saare teostest on sündinud just Hüpassaares, metsade ja rabade keskel.

Tagasi üles