Eralasteaiad mahutavad paarkümmend põngerjat

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eralastehoid pakub rüblikutele võimalust viibida väikeses rühmas ja nautida kasvataja suuremat tähelepanu. Rõõmupalli Lastehoiu kasvandikud lustisid eile eramaja hoovi rajatud mänguplatsil.
Eralastehoid pakub rüblikutele võimalust viibida väikeses rühmas ja nautida kasvataja suuremat tähelepanu. Rõõmupalli Lastehoiu kasvandikud lustisid eile eramaja hoovi rajatud mänguplatsil. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandis viis aastat tegutsenud päevahoiutuba Kukeräädsik, mis kolis hiljuti uude ja odavamasse majakesse, on saanud konkurendi: sügisel alustas tegevust Rõõmupalli Lastehoid.
 

Kevade tänaval paiknev Rõõmupalli Lastehoid mahutab kümme põngerjat, kellel on vanust poolteist kuni kuus aastat. Sama palju lapsi, kuid kuni kolmeaastasteni, võtab vastu päevahoiutuba Kukeräädsik, mis oktoobrist töötab uues kohas Posti tänaval.

Mõlema koha pidajad arvavad, et neil jätkub kliente ka tuleval aastal, mil munitsipaallasteaedades avatakse kaks uut sõimerühma.

Osaühingu 17 Kevadet juht Jaanus Vagel rääkis, et idee Viljandisse eralasteaed asutada oli tema perel tekkinud aasta algul. Lastehoid rajati eramaja esimesele korrusele, mis on just selleks ümber ehitatud. Pere ise elab teisel korrusel.

«Koostasime äriplaani ja tegevuskava, tutvusime põhjalikult kõigi nõuetega ning taotlesime Ettevõtluse Arendamise sihtasutusest alustava ettevõtte starditoetust,» kõneles Jaanus Vagel. Firma investeeris hoonesse 44 000 eurot, millest 7000 saadi toetusena.

«Otsustasime lastehoiu teha oma majja, sest Viljandis on väga raske leida ruume, mis vastavad lastehoiu nõuetele,» selgitas Vagel.

Põnnide järgi vaatab kaks kasvatajat, keda aitab üks asendustöötaja. Toit tuuakse Midrimaa lasteaiast ning kohapeal valmistatakse ainult õhtuoode.

Jaanus Vagel möönis, et see ei ole suurt kasu toov investeering. «Meile oli tegemist pigem asjaolude kokkulangemisega,» lausus mees, kelle peres kasvavad kuue- ja kolmeaastane laps.

«Kolisime paar aastat tagasi Tartust Viljandisse, sest mul avanes siin hea tööalane väljakutse,» kõneles Vagel. «Minu abikaasal Viljandis aga tööd leida ei õnnestunud, pealegi polnud nooremal pojal lasteaiakohta. Et olime ostnud endale maja, kus ruumi jätkus, tundus lastehoiu loomine hea võimalus neid asju ühendada.»

Ühtlasi pakkus perekond lapsehoidmise võimalust tuttavatele, kelle järeltulijad ootavad lasteaeda pääsemist.

Praegu on Rõõmupalli Lastehoius täidetud kaheksa kohta, üks laps liitub veel jaanuaris.

Tegevust jätkab ka päevahoiutuba Kukeräädsik. Varem Pikal tänaval tegutsenud asutus on kolinud majja, mis asub Posti tänav 27a.

Kukeräädsik leidis uue kodu

«Ütlesime Pika tänava rendilepingu üles juba jaanuaris, sest sealsed elektriga köetavad ruumid käisid meile üle jõu nii hinna kui tingimuste poolest: talvel oli seal liiga külm,» nentis osaühingu Lapsehoiuteenused juhataja Irina Kalso.

Uue koha leidmiseni pakkus ettevõte ainult kodust lapsehoiuteenust.

«Ruumide otsimine võttis väga palju aega, kuid lõpuks leidsin Posti tänaval väikese hoovimaja, mis on ahiküttega. Maja on soe ja rendihind nii soodne, et saame oma teenuse hinda langetada rohkem kui poole võrra,» rõõmustas Kalso.

Kuigi majakese välisilme on tagasihoidlik, on ruumid korralikud ja vastavad kõigile tingimustele. Laste eest hoolitseb kolm õpetajaharidusega töötajat ning toitu tuuakse Mesimummu lasteaiast.

Ruumi on kümnele väikelapsele ning praegu on täidetud kaks kohta.

Linna uute sõimerühmade avamise ees Irina Kalso hirmu ei tunne. «Meie jääme rohkem nende laste jaoks, kes on tundlikuma psüühikaga. Siin tulevad nad oma hirmudega paremini toime, sest saame anda neile kohanemiseks aega,» lausus ta.

Kukeräädsiku eripärana nimetas juht seda, et seal püütakse pakkuda palju õuesõpet ning hakatakse korraldama väikelaste tegevustunde, mis on mõeldud kõigile soovijatele.

See, et linna on tekkinud veel üks lastehoid, on Irina Kalso sõnul rõõmustav. «Pered ju võidavad sellest,» tõdes ta.

Viljandi linnavalitsuse haridusameti spetsialist Edda Riesenberg avaldas arvamust, et kindlasti jätkub tulevikus tööd nii linna lasteaedadele kui eralastehoidudele. «Alati on lapsi, kes ei harju suures kollektiivis, ning vanemaid, kes vajavad lapsehoidmise kiiret lahendust,» lausus ta.

Kirjad on välja saadetud

Tuleva aasta algul peaks Midrimaa lasteaia remondi lõppemise järel Viljandis tööle hakkama kaks uut sõimerühma. Edda Riesenbergi sõnul on sinna pääsejatele teavituskirjad laiali saadetud ja osa sõimekohast loobujaid juba teistega asendatud.

Lisaks neile rühmadele oli eilseks Viljandi linnavalitsuses avaldus 67 lapse kohta, kes vajavad 2012. aastal lasteaiakohta. Neist 16 soovib minna aia- ja 51 sõimerühma.

«Jaanuarist oleks kõigile aiarühmade lastele koht ilmselt Karlssoni lasteaias, kuid võib arvata, et nad kõik sinna minna ei soovi,» arutles Riesenberg. «Ka sõimekohtade taotlejad ei pruugi meie pakutavat varianti vastu võtta, sest mõni eelistab kindlat lasteasutust ja teine otsustab näiteks kohasaamise hetkel, et pikendab lapse kodusoleku aega.»

Spetsialist tõdes, et järjekorras olevate laste hulk muutub tihti, sest igale juhtumile tuleb läheneda individuaalselt.

ARVAMUS
Jaanus Vagel,
Rõõmu­palli Lastehoiu asutaja

Loodan, et eralastehoiule jääb nišš ka siis, kui Viljandis sõimekohti juurde tehakse. On lapsi, kes ei sobigi suurde rühma. Pealegi on eralasteaed hea võimalus harjutada suuremasse kollektiivi minekut: kui laps on seni olnud kodus mähkmetes ja lutiga, õpib ta ilma nendeta toime tulema.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles