/nginx/o/2018/09/05/11389284t1hccc4.jpg)
LÜHIDALT ÖELDES maksavad tarbijad toidupoes põllumeeste töö eest tasu. Meie inimesed eelistavad kaupluses kodumaiseid tooteid. Kuid kust peaksid sisseoste tegevad inimesed teadma, milline toode on valmistatud kodumaal kasvatatud toorainest?
Miks põllumehed võitlevad tarbijate õiguste eest?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toidutööstused kasutavad paljuski importtoorainet, kuid väldivad selle üheselt ja arusaadavalt pakendil tähistamist. Veelgi hullem, Eesti toidutööstuste katusorganisatsioon ehk toiduliit on sõnastanud sinimustvalge märgi statuudi ainult tööstuseomanike huvidest lähtuvalt. Selle põhjal kasutatakse meie rahvusvärvidest koosnevat märgikest ka välismaalt sisse ostetud toorainest valmistatud vorstidel, küpsistel ja muudel toodetel.
OLEN TOIDU pakendite üheselt mõistetava märgistamise nimel osalenud Valgamaa põllumeeste liidu esindajana maaeluministeeriumis mitmel arutelul. Neil on olnud suureks takistuseks toiduliidu esindajate vankumatu võitlus praeguse eksitava olukorra säilimise nimel. Arvan, et ühes saja-aastases riigis ei pea turundus mitte ainult paistma aus, vaid ka olema aus.
Kuigi tarbijate eksitamine on juba praegu seadusega keelatud, oleme loonud rahvaalgatuste veebilehel algatuse. Meie eesmärk on, et tarbijakaitseseadusesse lisataks pakendimärgistuse vallas selgust loov punkt. Kui algatusele saab kokku 1000 digiallkirja, peab riigikogu seda algatust menetlema.
RAHVUSVÄRVID POLE toidutööstuse omand ja rahvustundega ei tohi rahvast narrida! Seetõttu on seadusemuudatusettepanekus kirjas: «Pakendil ei tohi kasutada märgistust, mis ükskõik millisel viisil eksitab või tõenäoliselt eksitab tarbijaid toote põhitooraine päritolu osas.»