Terviseametnikud ei taha lasteaedu taimedeta jätta

Iiris Saluri Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Terviseameti teatel pole kinnitatud nimekirja, milliseid taimi lasteaia territooriumil kasvatada ei tohiks, samas soovitatakse uute nõuetega suur osa taimi lasteaedadest siiski eemal hoida.

Terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri, miks tahetakse piirata lasteaia taimestikku?

Ei ole ühtegi konkreetset nimekirja taimedest, mis ei tohi kasvada lasteaia territooriumil. Mõningaid taimi peaks vältima, et ennetada mürgistustega seotud riske ja vähendada võimalikke allergilisi reaktsioone, mida need võivad lastel esile kutsuda.

Mis on nende tervisekaitsenõuete eesmärk?

Tahame juhtida lasteaednike tähelepanu ohtudele, mida üks või teine taim endast kujutab. Juhul kui on plaanis soetada lasteaia ruumidesse või territooriumile mõni uus taim, oleks mõistlik enne üle vaadata, kas see võib lastele ohtlik olla.

Lõpuks on meie looduses ju väga palju taimi ja laste juures ei pea kasvama just ohtlikud liigid. Enamik taimi on siiski ohutud või isegi kasulikud.

Kuidas laps taimi tundma õpib?

Kasvataja võib selleks teha lastega ekskursiooni botaanikaaeda või loodusesse ja tutvustada seal nii ohutuid kui ohtlikke taimi.

Kas kõik, mis pole tervisele hea, tuleks siis ohu ennetamiseks lasteaiast eemaldada?

Lapsed ei oska ise kõiki ohte ette näha, neid tuleb suunata ja seal, kus on lapsi kümnete kaupa koos, peab rohkem mõtlema ohtude ennetamisele.

Nartsisse ei tule välja kiskuda, kui aga lapsed hakkavad liivakastis toitu tegema ja kavatsevad seda rikastada lasteaia territooriumilt leitud nartsissisibulatega või kasutavad oma supis selle lille lehti, oleks kasvatajail hea teada, et nende söömise tagajärjel võib tekkida seedehäireid.

Samamoodi on teiste taimedega, kui neid suures koguses tarvitada, näiteks hapuoblikate ja jänesekapsastega. Kui lasteaia territooriumil kasvab üks hapuoblika põõsas, siis vaevalt sealt kõik suures koguses süüa saaksid, aga lasteaeda ei pea rajama hapuoblika istandust.

Üks lasteaialaps ilmselt ei jõua ära süüa nii palju jänesekapsast, et see talle ohtlik oleks. Milleks seda piirata?

Sellepärast ei peagi jänesekapsa väljarookimist tähtsustama.

Kuidas toimida lasteaia taimestikuga?

Määruses olev nõue pole lasteaednikele uus ja üldiselt pole sellega olnud suuri probleeme, sest lasteaed ei ole ju botaanikaaed, kus ilmtingimata peavad kasvama nii hapuoblikad, jänesekapsad, ülased kui muud kõneainet tekitanud taimed.

Ühtegi taime, kui see just otsest ohtu ei kujuta, välja rookima ei pea, kuid ilmtingimata pole vaja luua nende abiga ohtlikke olukordi.

Olen veendunud, et lapsed peavad kindlasti tundma õppima sellist mürgist taime nagu ussilakk, aga kas selleks peaks seda lasteaias kasvatama?

Sinililled ja ülased võiksid samuti jääda kasvama metsa alla, kuhu lapsed neid koos vanemate või kasvatajatega saavad vaatama ja korjama minna. Sinna juurde käib selgitustöö.

Kui tihti pöördutakse terviseameti poole taimest saadud mürgistusega?

Ei tea, et oleks täpset statistikat selle kohta, kui sageli on taimemürgistusi ette tulnud, aga terviseameti mürgistuskeskuse infoliin saab tihti ka taimedega seotud ohtudest tulenevaid kõnesid.

Enim on tegemist näiteks piibelehtedega. On juhtunud, et kasvataja on avastanud lapsed võistlemas, kes suudab ära süüa kõige rohkem piibelehe lehti. Olukorra aitas lahendada aktiivsöe manustamine, aga seda oleks saanud ennetada, kui neid kauneid lilli poleks lasteaia territooriumil kasvanud.

Kuidas on nurmenukuga? Pigem on see tuntud kui ravimtaim.

Nurmenukuga on endiselt kõik hästi. Terviseametilt on nõutud mürgiste taimede loetelu, mida pole võimalik anda, sest vähe on üleni mürgiseid taimi. Kõik sõltub sellest, mida me taimega peale hakkame.

Tõsi, mürgistusteabe keskuse veebilehel on ära nimetatud priimulate sugukonda kuuluv nurmenukk. Kui priimula maapealseid varsi või juuri suures annuses süüa, võib tekkida seedehäireid, kuid see ei tähenda, et taim tuleb lasteaia territooriumilt otsekohe välja rookida.