/nginx/o/2024/10/18/16427068t1hfe14.png)
Septembris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi samuti 1,1 miljardi euro eest. Statistikaameti teatel oli kaubavahetuse puudujääk ainult 4 miljonit eurot ehk selle aasta väikseim.
Kaubavahetus välismaaga oli peaaegu tasakaalus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrreldes möödunud aasta septembriga suurenes eksport 30 ja import 29 protsenti. Nii väikest kasvu pole sel aastal olnud ühelgi teisel kuul. Üheksa kuu jooksul oli Eesti eksport mullusest suurem keskmiselt 47 protsenti ning Eestisse importimine 44 protsenti.
Ekspordi sihtriikide seas oli septembris esikohal Rootsi (16 protsenti Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (15) ja Venemaa (13). Rootsi ja Soome eksporditi enim elektriseadmeid, puitu, puidutooteid ja mööblit, Venemaale aga mehaanilisi seadmeid ning orgaanilisi kemikaale.
Võrreldes möödunud aasta septembriga suurenes kõige rohkem Venemaale ja Ameerika Ühendriikidesse veetavate kaupade osa — 58 ja 46 miljoni euro võrra.
Kõige rohkem imporditi kaupu Soomest (14 protsenti Eesti koguimpordist), järgnesid Rootsi 12 ja Läti 11 protsendiga. Soomest ja Rootsist veeti enim sisse elektriseadmeid, Lätist kütust.
Suurim ülejääk, 88 miljonit eurot tekkis Venemaaga peetavas kaubavahetuses. Peamistest ekspordi sihtriikidest oli Eesti kaubavahetus ülejäägis ka Rootsi ja Soomega.