Viljandi ordulinnus, saksa keeles Ordensburg Fellin, on üks esimesi Eestis rajatud kivilinnuseid. Viljandi pealinnus oli Liivimaal Riia järel suuruselt teine pealinnus. XVII sajandi algul varemetesse jäänud linnus kaevati suures osas lahti XIX sajandi lõpul. Seejärel on linnusevaremed koos neid ümbritseva lossipargiga kujunenud puhkealaks.
Linnust ehitati mitu sajandit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viljandi ordulinnus koosnes pealinnusest, milleks oli XIII ja XIV sajandi vahetusel rajatud konvendihoone, ning kolmest eeslinnusest. Tänapäeval nimetatakse pealinnust koos seda ümbritseva esimese eeslinnusega Kaevumäeks, teist eeslinnust Teiseks Kirsimäeks ning kolmandat eeslinnust Esimeseks Kirsimäeks. Sisuliselt oli keskaegne Viljandi neljas eeslinnus.
Linnusel oli kaks väravat, mõlemad kolmandas eeslinnuses. Üks neist avanes läände ja oli peavärav. Teise kaudu pääses linna, see asus praeguse Lossi tänava joonel. Praegu lõpeb samal kohal Varese sild.
Linnusemüüridest on tänini jälgitavad teise eeslinnuse põhjasein, esimese eeslinnuse värav ja konvendihoone välisperimeeter. Äratuntavad on esimese eeslinnuse põhja- ja idaküljel asunud hooned, linnuse lõunaküljel paiknenud Villu kelder ning vallikraavi ulatunud dansker.
Enne ordulinnust asus samal kohal eestlaste muinaslinnus, mis rajati hiljemalt viikingiajal. Viliende-nimelist linnust mainitakse Henriku Liivimaa kroonikas, kus on ka detailsed kirjeldused linnuse piiramisest 1211. ja 1223. aastal. Arvatavasti alates Madisepäeva lahingust 1217. aastal asusid linnuses koos eestlased ja sakslased, hiljemalt 1223. aasta alguseks oli püstitatud kirik. 1223. aasta jaanuaris tapsid eestlased kirikusse missale kogunenud sakslased ja kaitsesid linnust sama aasta augustini, kutsudes abivägesid Vene aladelt. Linnus vallutati kahenädalase piiramise järel.
Kivilinnuse ehitamist on esimest korda mainitud 1224. Tööde käigu kohta andmeid pole.
Varasema ehitusetapiga seostub peale piirdemüüri vähemalt üks konvendihoonele eelnenud hoone, kuid pole teada, milline see oli: oletatud on nii tornlinnust kui paleed. XIII ja XIV sajandi vahetusel algas konvendihoone rajamine. See valmis arvatavasti sajandi keskpaigaks. XV sajandil kõrgendati seda ühe korruse võrra ja sama sajandi teisest poolest pärineb ka esimesel eeslinnusel paiknev kõrvalhoone, ametnikemaja. XIV ja XV sajandil ehitati tõenäoliselt välja ka eeslinnused, kuid täpseid andmeid selle kohta pole.
Linnust piirasid 1481 Vene väed, kuid vallutada nad seda ei suutnud. Liivi sõja ajal 1560 korraldatud piiramine oli edukas, osalt palgasõdurite reetlikkuse tõttu. 1582. aasta Jam-Zapolski rahulepingu tulemusel läks linnus poolakatele, kes tegid parandustöid ja korraldasid 1599 revisjoni, mille tekst on säilinud.
1600 vallutasid linnuse rootslased. Edaspidi käis linnus Poola-Rootsi sõdades mitu korda käest kätte ja oli 1611. aastaks purustatud. On oletatud, et rootslased rajasid linnusesse laskemoonalao, kuid kindlaid allikaid selle kohta pole. Kaitseotstarbel linnust seejärel ei taastatud. XVIII sajandi lõpul või XIX sajandi algul ehitati kolmandale eeslinnusele Viljandi mõisa ait-kuivati, mis on säilinud.
Viljandi ordulinnuse uurimisloo alguseks võib pidada kirjandusmuuseumis säilitatavat käsikirjalist leksikoni, mille autor on Eduard Philipp Körber. Esimesed uuringud ordulinnusel leidsid aset 1878 ja 1879 Theodor Schiemanni juhtimisel. Nende korraldamiseks loodi oma ühing, millest 1881 kasvas välja Viljandi Kirjanduslik Selts.
2006. aasta suvel avastas arheoloog Arvi Haak Viljandi ordulinnuses üle 500 aasta vana keldriruumi, mille otstarve on teadmata. Eeldatavalt on ruum rajatud hiliskeskajal, seda kasutati 1560.—1570. aastani.