Ulmeplaan: minister Rein Lang soovitab taastada Viljandi ordulossi

Ülal on Kaevumäe aerofoto 2006. aastast. Juhul kui kultuuriminister Rein Langi plaanist asja saab, on vaatepilt tulevikus hoopis suurejoonelisem. Alumisel pildil on Viljandi muuseumis hoitav makett, mis on valmistatud fantaasia ja samasuguste säilinud linnuste põhjal. Foto: Elmo Riig / montaaž

Läinud nädalal ütles parajasti Jõgevamaa visiidil viibiv kultuuriminister Rein Lang, et Põltsamaa lossi võiks taastada. Lossivaremete tulevik on tähtis teema ka Viljandile, lisas ta.

Varemete konserveerimisel ei ole kultuuriministri hinnangul mõtet, sest konserveeritud varemed kesklinnas pole just kõige atraktiivsemad.

«Sakala» täpsustavale küsimusele vastas kultuuriminister: «Ma olen korduvalt öelnud: konvendihoone ülesehitamine annaks Viljandile tohutu lisaväärtuse, mida konserveeritud varemed vaevalt suudavad teha. Kindlasti ei ole see odav ettevõtmine, aga kui Viljandi linn seda teha tahab, olen valmis aitama. Siinjuures on pall ikkagi linna käes, kellel tuleb kanda ka ülesehitamise pearaskus.»

Muinsuskaitsja kahtleb

Viljandimaa muinsuskaitseinspektor Anne Kivi lausus, et tema vestles kultuuriministriga lossivaremete teemal möödunud suvel folgifestivali ajal Viljandi muuseumis asetleidnud kohtumisel.

«Minister küsis, millised on meie kavatsused lossivaremetega. Selgitasin, et tahame need taastada varemepargina, konserveerida eri viisil müüre ning arheoloogiliste kaevamiste teel uurida võimalikult palju omaaegset hoonestust.»

Kivi ütlemist mööda oli Rein Lang ka toonasel kõnelusel välja käinud linnuse taastamise mõtte. «Vestluse käigus jõudis ta arvamusele, et terve linnuse taastamine oleks liiga kallis, seega võiks uuesti üles ehitada kõige atraktiivsema ehk konvendihoone osa,» meenutas Anne Kivi.

Muinsuskaitseinspektori arvates on lossi taastamise mõte äärmiselt huvitav, aga selles on hulk küsitavusi. Ta selgitas, et Viljandi linnus on varemetes olnud aastasadu ning sellest ei ole säilinud mingeid kavandeid ja plaanijooniseid. Seega ei ole võimalik linnust algsel kujul taastada, sest keegi ei tea, milline see omal ajal välja nägi. Viljandi muuseumis on küll linnuse makett, aga see on fantaasia ja analoogide põhjal tehtud.

«Lõplikult välistada ei saa loomulikult midagi. Äkki keegi tuleb ühel päeval ajaloolise projektiga või tekib inimkonnal võime minevikku vaadata,» filosofeeris Anne Kivi.

Koopia Närska mäele

Inspektori andmetel on ordulossi varemed korralikult läbi uurimata. Arheoloogilisi kaevamisi on tehtud pealinnuses ning sedagi vaid osaliselt, teadmata on, kui palju on maa all erinevate ehitiste osi ja muud ajaloolist leiumaterjali. Anne Kivi ütles, et taastamine vajaks väga põhjalikku eeltööd, arhiivides uurimist ja arheoloogilisi kaevamisi.

Kultuuriminister arvas, et taastamise aluseks võiks võtta analoogsed linnused, kuid muinsuskaitseinspektor seda mõtet ei toeta. Anne Kivi tuletas meelde, et seni ei ole Viljandil õnnestunud suuremat eurotoetust saada isegi konserveerimiseks ja uuringuteks.

«Kui keegi tõesti leiaks müstilise summa, mida vajatakse lossi taastamiseks, siis mõistlikum oleks selle eest teha hoopis koopia Närska mäele,» pakkus muinsuskaitseinspektor ja lisas, et siis oleks põhjust ellu viia ka eelmise linnapea Kalle Jentsi idee rajada üle järve köisraudtee. «Originaali taastamise jätaksin ootama järgmisi põlvkondi. Ehk siis ollakse targemad ja rikkamad. Praeguses vaesuses me seda ulmelist projekti teostada ei suuda.»

Saaremaa loss kahvataks

Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak tõdes, et lossivaremed ei ole kindlasti nii atraktiivsed, kui oleks taastatud loss, liiati on samasuguseid lagunenud mälestisi Baltikumis päris palju.

Muuseumijuht ütles, et konvendihoone taastamise plaan on huvitav, kuid paraku praegu ebareaalne. Ka Pihlak rääkis sellest, et enne kui linnus sõdades purustati ja ehitusmaterjaliks lammutati, ei olnud sellest tehtud jooniseid. «Oletame ainult, et see võis olla midagi samasugust, nagu on praegusel Poola alal Malborkis, endise nimega Marienburgis, kus asus ordu pealinnus,» kõneles ta. «Seal taastatud linnus on tõeline turismimagnet. Kahtlemata oleks seda ka Viljandi orduloss, mis oli keskajal üks Baltikumi võimsamaid kindlusi. Saaremaa loss kahvataks selle kõrval.»

Pihlak on nõus, et taastamine tooks ordulinnusesse rohkem elu. «Rakvere linnust taastati nõukogude ajal ja sealne restaureerimistöö on väga küsitava kvaliteediga.

Näiteks on osa võlve valatud betoonist, millest ei olnud keskajal ju õrna aimugi. Aga praegu korraldab Virumaa Muuseumid seal aasta läbi mitmesuguseid meelelahutuslikke üritusi, kus rahvas meeleldi käib.»

Pihlak nentis, et Viljandi ordulinnuse territooriumil tegutseb pidevalt vaid pärimusmuusika ait, mis on ehitatud alles XVIII sajandil suures osas sellesama lossi kividest. Samas ei seostu see mingil määral keskaegse ordulossiga. Kuigi Villu keldrile on ehitatud katus, ei ole tuultele avatud paigas võimalik külmal ajal üritusi korraldada.

Põnevad ideed

Anne Kivi meelest annab linnusevaremeidki praegusest märksa atraktiivsemaks muuta. Näiteks saaks seal korraldada keskaegses stiilis ettevõtmisi ja eksperimente, mis põhineksid ajaloolisel tõel. Tema ütlemist mööda tehakse seda väga põnevas vormis Narva kindluses ja Rakveres.

«Usun, et siin on muuseumile ja linnavalitsusele mõtlemiskoht,» sõnas Anne Kivi.

«Eelkõige võiks pakkuda noortele mõeldud meelelahutust, mis annaks teadmisi kaugematest aegadest. Keskaegsete lahingute imitatsioonid, mõõga- ja vibuvõistlused võiksid ka Viljandi lossivaremeid põnevamaks muuta. Ammukütid võtsid vallikraavis tegutsemiseks loa — projekt oli hea, aga mina neid märganud ei ole.»

Kivi arvates võiks appi võtta arvutitehnoloogia ning projitseerida varemete kohale valguskiirtest linnuse kujutise. «Olen reisidel näinud, kuidas valguskiirtest ajaloolised kujud liiguvad ja tantsivad vanadel müüridel. Kui näiteks ööpimeduses ilmuksid varemete kohale valgusvihkudest loss ja keskaegsed tegelased, tuldaks seda vaatemängu kahtlemata vaatama.»

Jaak Pihlaku meelest peaksid lossimäed olema senisest paremas korras, et rahval oleks seal mugav ja põnev. «Igasuguseid mõtteid on läbi käinud. Näiteks on pakutud, et Kirsimäele võiks teha meie muuseumi maketi järgi ordulossi minivariandi, kus sees saaks liikuda ning eelkõige lastel oleks väga vahva.»

Kogu Eestis on muutunud sünonüümideks lossimäed ja Viljandi folgifestival, kuid Jaak Pihlaku hinnangul võiks ka hansapäevade ja muude ürituste ajal seda paika hoopis rohkem kasutada. Kui lossimäed saaksid tipp-topp korda ning seal pakutaks vahvat tegevust, võiks sellest muuseumijuhi arvates kujundada suletud ala, kuhu pääseks väikese tasu eest. Siis saaks haldaja paiga korras pidada ning vandaalid eemal hoida.

Linnal raha ei ole

Viljandi linnapea Loit Kivistik ei ole lossi taastamise teemal kultuuriministriga mõtteid vahetanud. Meer ütles, et konvendihoone taastamise mõte on väga efektne, aga linna praegusi kasinaid võimalusi arvestades lähematel aastatel selleks summasid ei ole.

«Kindlasti räägin kultuuriministriga — äkki ta võlub välja salanoodi, kust konvendihoone taastamiseks raha leida,» lausus meer. «Iseenesest on tore, et kultuuriminister, kes on muidu eri kulukohtade suhtes kriitiline, arvab nüüd teisiti. Näiteks maakonnamuuseume ei näe ta riigieelarves esimese prioriteedina.»

ARVAMUS

ANDO KIVIBERG,
pärimusmuusika keskuse juhataja
Ordulinnuse taastamine on kahtlemata lennukas idee ja mulle kui keskajahuvilisele meeldiks see teoorias väga. Kahjuks ei saa taastada midagi, mille algse väljanägemise kohta pole selget teadmist. Ordulinnusest ei ole säilinud ehitusjooniseid ega isegi kunstiteoseid.
Mahavarisenud vanu müüre osaliselt üles laduda ja neid varikatustega kaitsta on igati õige ja põhjendatud. Seevastu uue konvendihoone ehitamine ordulinnusele ajaloolist väärtust kindlasti ei lisa. Otse vastupidi.