Osa patsientidest on kiirema või parema arstiteenuse saamiseks maksnud mitteametlikult tasu või kasutanud tutvusi.
Osa patsiente meelitab meedikuid rahaga
9. november 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõnda selgus justiitsministeeriumi tellitud ning Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse
RAKE tehtud tervishoiusektori korruptsiooni uuringust. Kolm protsenti patsiente on arsti vastuvõtule pääsemiseks maksnud mitteametlikult raha või osutanud mingi vastuteene ning 14 protsenti on kasutanud vastuvõtule saamiseks tutvusi.
Uuringus analüüsiti põhjalikumalt nelja valdkonda: tervishoiutöötajatele mitteametliku tasu maksmist, ravimi- ja meditsiiniseadmete hankeid, ravi rahastamist ja haigekassaga lepingute sõlmimist ning kohtusse esitatava tervisetõendi alusel istungile ilmumata jätmist.
Tartu ülikooli tervishoiukorralduse professor Raul-Allan Kiivet ütles uuringut tutvustades, et nii raha maksmise kui tutvuste kasutamise peamine põhjus on soov pääseda kiiremini ligi teenusele ehk operatsioonile või eriarsti vastuvõtule ning saada paremat teenust.
Kaheksa haigla 2213 patsienti hõlmanud uuringust selgus ühtlasi, et 24 protsenti neist on teinud arstile pärast teenuse saamist kingituse.
Enne teenuse saamist raha maksmist peab korruptsiooniks 82 protsenti vastanuid, aga 15 protsendi arvates ei ole see korruptsioon, vaid ebaeetiline tegevus. Enne teenuse saamist teene osutamist pidas korruptsiooniks 56 ja ebaeetiliseks teoks 35 protsenti patsiente.
86 protsenti vastanuid oli seisukohal, et meditsiinitöötajale pärast teenuse saamist kingituse tegemine pole ei korruptsioon ega ebaeetiline käitumine.
«Arusaamatust ja pahameelt tekitavad patsientides ka arstiabi legaalsed tasulised teenused: tervelt kolmandik peab tasulisi teenuseid ebaeetiliseks ja kolmandik lausa korruptiivseks,» sõnas Kiivet.
Ta märkis, et osa järjekordade, tasuliste teenuste ja hangete probleeme tuleneb ebapiisavast regulatsioonist.
Justiitsminister Kristen Michal ütles ajakirjanikele, et tervishoiuteenusega puutub kokku suur osa elanikke ja selles sektoris liigub palju raha. «Seega tähendab näiteks kas või üks protsent korruptsiooniga kokkupuutunuid tuhandeid inimesi,» tõdes ta.
Eesti esimene tervishoiusektori korruptsiooni käsitlev uuring, mille eesmärk oli selgitada välja siinse tervishoiusüsteemi tähtsamad korruptsiooniriskid ja pettusevõimalused, analüüsida probleemide põhjusi ning pakkuda riskide vähendamiseks tegevuskava, läks maksma ligi 30 000 eurot.