/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/11/08/825812t1h3643.jpg)
Aastatel 2000—2010 kaotas enam kui 80 protsenti Eesti valdu elanikke, juurde on neid tulnud vähem kui 20 protsendis valdades.
Suur osa valdu kaotab ajapikku elanikke
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kümneaastase perioodi jooksul on rahvaarv kasvanud 35 vallas, eelkõige Tallinna, Tartu ja Pärnu tagamaal, selgub Eesti maaülikooli koostatud maaelu arengu aruandest. Koguarvust moodustavad need 35 valda 18,2 protsenti.
158 vallas, mis vastab 81,8 protsendile nende arvust, on rahvaarv kahanenud. 108 vallas on rahvaarvu kahanemine ületanud kümme protsenti. Suurimate elanike kaotajate hulka kuulub Kagu-Eesti valdade kõrval ka palju Kesk-Eesti omi.
Üle 65aastaste osa oli mullu Eesti rahvastikus ligikaudu 17,2 protsenti. Eesti keskmisest oli üle 65aastaste osa 193 valla seas suurem 149s. Piirissaare, Tootsi, Peipsiääre, Aegviidu ja Järvakandi vallas moodustas see vanuserühm rahvastikust rohkem kui 30 protsenti.
Kõige väiksem oli vanemaealiste osa Rae ja Harku vallas: seal ulatus see 9,3 ja 9,9 protsendini. Vanemaealisi kipub olema enim neis valdades, kus elanike arv on kõige rohkem vähenenud. Üle 65aastaste osa on väiksem peaaegu kõikides linnu, sealhulgas väikelinnu ümbritsevates valdades.