Mulgi asi — kas sii iki om loomulik?
LILLI-ALLI JUTU
Mia kuuli ütel õppepäeväl, ku Tartu linna lasteaia õpetei ütel, et temä ei saa oma lastege perimuslaulu päeväst osa võtta, sest laste vanembe om keelu pääle panden ja ütelnu, et laits pias tegeleme loomulike asjuge. Me es saa aru, mes om pandan noordele emädele-esädele pähä mõtte, et breik, džuudu ja arvut om loomulik, a perimuslaul või -tants ei ole.
Ma ole nüid mõtelnu ja aru saanu, et neid vanembit võis väige äste mõista. Neid endid ei ole kennigi perimuse manu toonu, noordel vanempidel om sii tävveste võõras pääle sunnit asi ja mitte väige vajalik kah. Prille kõneldes meil pallu inglise keele vajadusest, arvuti tüütegemise oskusest, majanduse õppemisest. Nii om õppeaine, mes aviteve latsi edespidi elun olla edukas ja saada järekas.
Om tääda, et inime akkap sis äste liiguteme, ku om oht, et midägi kaop ja enämb tagasi ei tule. Nii om ka mede oma kultuurige lännu. Ku me mõtleme, et laulu- ja tansupidu om mede omakultuuri üits suuri vällendusi, sis siinkottal tahas vastu vaielde. Laulukoori tullive ju sakste mõjutuse pääle kirikide manu ja edimese laulupidu laulu ollive kah puha sakste keelen. A ku olli vaja Vene aigu oma asju aia, sis laulu- ja tansupidu olli küll üits kotus, kun sedä sai ütitselt tetä.
Nüid oleme valla kigele maailmale ja egä päe võip arvuti abige suhelde nii Ameerika kui Jaapanige. Perede sõidave puhkusele Kreekamaale või Taisse. Sii laiendep mede silmäringi ja akkame mõistma, ku pallu om mede omal maal ääd ja uvitevet, mes tasus edesi oida.
A väte just selleperäst om tekkunu nõnda suur uvi laulu, pillimängu, tantsu ja kohalike keelte vasta. Sii eristep meid ja om tähtis mede oma olemise mõtte ja tegemiste man. Ku lastel om sedä joba tilliksest pääle tutvustet, sis om kindel, et laits sedä edespidi oma lastel edesi anden loomulikus pidä. Ää miil om ütelde, et Mulgimaal jääp järest vähempes vanempit, kes mõtleve, et mulgi asi ei ole loomulik.