Mulgikeelsed uudised on «Sakalas» ja Vikerraadios kaks korda kuus. Rubriiki toimetab Kristi Ilves Tarvastu kandist.
Mulgi uudise
Mulgi perimusluu saive raamatukaaste vahele
Üits kange Abja naine Salme Vainlo om valmis saanu uhke paksu raamatu, mille pääliskiri om «Mulgimaa võlu ja valu. Valik mulgi lugusid».
Autur om kaaste vahele korjanu Mulgimaal kuuldu perimusluu, osa om ta löüdän raamatidest ja internetist. Raamatun om ümäriguld 300 lugu, mes kõneleve tääda-tuntu mulkest, Mulgimaa pühäpaikest, Vanapaganest, talurahvast, mõisnikest, luudusest ja muust. Ütessa päätüki sihen om Mulgimaa aalugu kuni täembese päeväni vällä.
Paarkümmend luukest om kogundi mulgi keelen, sest pallude kõneleje om nii sedäviisi edesi anden.
Raamatu pääle tei projekti MTÜ Kodukuru ja raha and kultuuriministeeriumi Mulgimaa kultuuriprogramm, avitive Abja, Karksi, Halliste vald, Mõisakülä linn, Ojaperä küläselts ja tõise.
Sii riidi, 11. novembrel kell 11 om kik perimusuvilise oodetu Abja kultuurimajja, kos Salme Vainlo oma uut raamatut tutvustep. Edespidi saap mulgi lugude kogumikku osta Abja raamatupoodist.
Tõrvan tule kokkusaamine kirjanik Mehis Heinsaarege
Märdipäeväl, 10. novembrel kell neli pääle lõunat om Tõrva kirikun-kammersaalin kokkusaamine «Juure» kirjaniku Mehis Heinsaarege. Prilla 38aastene Heinsaar om kirjuten seitse raamatut, neist üte luulekogu, üte romaani ja tõise om jutukogude. Sii aaste sai Mehis Heinsaar August Gailiti novelliauinna, ennemb om ta joba kolm kõrda saanu Tuglase novelliauinna, üte kõrra Betti Alveri kirjandusauinna ja kõrra Juhan Liivi luulepreemia.
Pääle kirjamihe ende om kokkusaamisele lubanu tulla Mehise emä Luule Torim, kes om Mulgimaal tuntu arrastuskunsnik. Tillike näitus temä tüüdest säetes kah üles. Emä ja poig kõneleve oma tüüdest ja perekonna luust. Samal aal om kammersaalin vaatemises välläpanek pere aaluust.
Mehis om emä puuld peri Helme kihelkonnast Taageperäst. Tosin edimest aastet eläs tulevene kirjanik küll Talnan, a peräst sedä tulti perege Karksi-Nuia, kos emä eläs prildagi.
Kik kirjanduse ja koduluu-uvilise om nelläbe Tõrva oodetu.