Tuleohutusseaduse järgi peab kutsetunnistusega korstnapühkija eramu korstnalõõre puhastama vähemalt iga viie aasta tagant, ent Lõuna-Eesti päästekeskuse ennetusosakonna juhataja Erki Remmelkoor soovitab professionaali abi kasutada sagedamini.
Seadus kohustab majja korstnapühkijat kutsuma
9. november 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Varem lubati omanikel endil puhastada, aga seadusemuudatus tehtigi selleks, et nende tööd kontrollida,» selgitas Remmelkoor. «Tohutult tuli juurde niisuguseid tuleõnnetusi, mis olid tingitud ebarahuldavas korras kütteseadmetest.»
Kohustuslik pühkija
Nagu enne möödunudaastast muudatust, tuleb ka praegu ahju, kaminat või pliiti ning korstnat ja ühenduslõõri puhastada vähemalt kord aastas ning enda tarbeks võib seda teha isik, kel pole korstnapühkija kutsetunnistust.
Erki Remmelkoore sõnade järgi pole inimestel aga tihti õigeid oskusi ja tööriistu, näiteks harja, millega nurga tagant tahma kätte saada. «Korstnapühkija oskab seda,» lausus ta.
Seepärast näebki tuleohutusseadus paragrahvis 11 ette, et üks kord viie aasta jooksul peab kütteseadmeid, korstnat ja ühenduslõõri puhastama korstnapühkija kutsetunnistusega isik, kes annab majaomanikule küttesüsteemi tehnilise seisukorra ja ohutuse kohta akti.
«Seda iga mees enam teha ei saa,» tõdes Viljandimaa tuletõrjeühingu juhataja Toomas Henk ja lisas, et kuigi on ka neid, kes omal käel korralikult töötavad, teevad tuletõrjeameti korstnapühkijad töö ikka üle. «Inimene teeb midagi huupi ja siis on kohe jälle lõõrid kinni,» selgitas ta.
Tuletõrjeühingu juhataja toonitas, et ka need korstnapühkijad, kel on kunagi kutsetunnistus olnud, ei pruugi tööga enam tänapäeva nõuete järgi hakkama saada.
Lõuna-Eesti päästekeskuse ennetusosakonna Viljandimaa vanemspetsialist Eda Mõim selgitas, et litsentsiga korstnapühkija leitud puudused edastab ta aktiga tuleohutusjärelevalve büroosse.
Head korstnapühkijat leida on aga üsna keeruline. Toomas Henk, kes võtab Tallinna ametikoolis korstnapühkijate eksameid vastu, rääkis, et 20 tulijast keskmiselt neli kukub läbi ja paljud saavad litsentsi nõrga praktikaga. «Selles suhtes on olukord natuke kurb,» tõdes ta.
Korstnad kipuvad lagunema
«Te olete julge inimene, kui kõnnite Viljandi vanalinnas iga maja eest läbi,» andis Toomas Henk korstnatele hinnangu. «Pilk taevasse ja näete, millises seisukorras korstnad on.»
Tema sõnul on üks kehva seisu põhjus muinsuskaitse nõuetes: vanalinnas kehtivad ehituspiirangud, mis võivad omanikele üle jõu käia. «Pigem lastakse korsten kokku kukkuda, kui see korda tehakse,» nentis ta.
Tuletõrjeühingu juhataja ütlemist mööda on teinekord ka korstna ehitusmaterjal kehv. «Näiteks silikaat. Ma ei tea, kas oli tegu tehase veaga, aga vahepeal tuli ikka tõelist praaki,» meenutas ta. «Nüüdseks paistab asi juba parem.»
Henk lisas, et ehituskunstist oleneb samuti korstna püsivus. «Kui tehakse suurte vuugivahedega, siis see lagunebki,» kirjeldas ta.
Kõige kiirem aeg
Korstnapühkimise hooaeg algas augusti lõpul ning praegu on järjekord Toomas Hengi ütlemist mööda detsembrini välja. See on tükitöö ning hind võib varieeruda paarist eurost mõnekümneni. «Iga lõõr maksab eraldi.»
Päästekeskuse ennetusosakonna juhataja Erki Remmelkoore sõnul kiputakse sageli eksima selle vastu, et kütteseadme suu ees ei ole süttimatust materjalist esist ja riideid kuivatatakse kütteseadmel.
«Samuti ei tohi mööbel olla ahju või korstnajala vastas,» toonitas ta ja lisas, et ohtu kujutab endast ka rämpsuga kütmine. «Kile jääb korstna siseküljele ja kui see haavaga küttes põlema läheb, siis...»
Puid ahju pistes ei tohi teisi halge kolde ette jätta, sest läbi võre pillub sädemeid.
Infot tuleohutuse ja korstnapühkijate kohta saab päästeinfotelefonil ja Remmelkoore jutu järgi võib samalt numbril tellida päästekeskuse spetsialisti, kes elamu üle vaatab ja tähelepanekuid teeb.