Nagu sügiseti ikka, on veekogude tase aasta madalaim, kuid tänavu on vett veelgi vähem kui enamasti sel ajal.
Veekogud püsivad aasta madalseisus
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi hüdroloog Ene Randpuu ütles, et vähem vett loksub eeskätt Kesk- ja Lõuna-Eesti jõgedes ning järvedes, sest siinmail on vähem sadanud.
Enneolematut vetevaegust tema hinnangul siiski karta pole, alanemise hoog rauges oktoobri keskpaigas ja neil päevil on veetase püsinud üsna stabiilne.
Näiteks Võrtsjärv on viimase nädala jooksul alanenud vaid kahe sentimeetri võrra. Esmaspäeval hommikul oli järve veetase 4 sentimeetrit Rannu-Jõesuu vaatlusposti nullpunktist allpool.
Randpuu ütles, et mullu samal kuupäeval oli Võrtsjärve veetase 69 sentimeetrit nullpunktist kõrgemal. Paljude aastate põhjal on järve selle kuupäeva keskmiseks veeseisuks kujunenud aga 35 sentimeetrit nullpunkti järgi.
Hüdroloog märkis, et Võrtsjärv laseb end üsna palju mõjutada tuulest ning kõige madalamale ehk —7 sentimeetrini langes veetase möödunud laupäeval.
Võrtsjärve absoluutne miinimum on —93 sentimeetrit ja tuule mõjul —121 sentimeetrit.
Esimene näit pandi kirja 1996. aasta 6. septembril ja teine kümme päeva hiljem.
Võrtsjärvest toitu saav Emajõgi voolas esmaspäeval nädalataguse ajaga võrreldes sentimeetri võrra madalamal: 31 sentimeetrit üle Tartu vaatlusposti nullpunkti.
Eelmisel aastal samal ajal mõõtis hüdroloog jõe tasemeks 103 sentimeetrit üle nullpunkti. Paljude aastate põhjal on jõe selle kuupäeva keskmiseks kujunenud aga 68 sentimeetrit üle nullpunkti.
Emajõe absoluutne miinimum on 52 sentimeetrit nullpunktist allpool, see näit fikseeriti 1939. aasta 27. novembril.
Võrtsjärve ja Emajõe eeskujul ei saa Tänassilma jõe samasugust kuupäeva keskmist seisu arvutada, sest jõe mõõtmises oli enne selle töö taasalustamist 2006. aasta 11. oktoobril ligikaudu 45aastane paus.
Esmaspäeval oli Tänassilma veetase 35 sentimeetrit nullpunkti järgi ehk 55 sentimeetri võrra vähem kui mullu samal ajal.
Ene Randpuu lisas, et kui hilissügis toob enesega harjumuspärased vihma- ja lörtsisajud, hakkavad ka veekogud tasapisi kosuma. «Lisaks ei lase külm ilm veel palju ära aurata ning pole enam lopsakat taimestikku, mis vett endasse tõmbaks,» nentis ta.