Lossimägede puistust kaob ligi kolmandik

Osa puid võetakse maha, osa aga pääseb kärpimisega, et nende oksad müüre ei kahjustaks. Foto: Elmo Riig / Sakala

Talvel, kui pakane on pinnase kõvaks muutnud, hakkavad Viljandi lossimägedes vinguma saed ja ragisema langevad puud. Kevadel avaneb seal täiesti uus pilt, kuid inimesed on eri meelt, kas see on halvem või parem.

Eesti looduskaitse seltsi aseesimees, viljandlane Jaak Jaaku räägib pikalt ja emotsionaalselt Teise Kirsimäe vanast kasest, millel kasvas õhu puhtust näitav habesamblik. Endine tuntud Viljandi keskkonnategelane Veikko Kunberg oli selle juures kolmekümne aasta eest õpilastele rääkinud, kuidas taimi indikaatoritena kasutada, ja seetõttu kutsub Jaaku seda tänaseni mõttes Kunbergi kaseks.

Nagu nii mõnigi teine puu, on kõnealune kask lossipargis käiva tee-ehituse ja valgustuse rajamise käigus juba maha võetud. Raie pole nörritanud ainult Jaakut, vaid nagu näitavad looduskaitse seltsi meilikasti tulnud pöördumised, ka paljusid teisi viljandlasi.

Ent ehitusega kaasnevad kaod on alles algus. Viljandi linnavalitsus on kuulutanud välja hanke, et leida ettevõtja, kes võtaks 1837 lossimägedes kasvavast puust sel talvel maha 567. Tõsi küll, suur osa neist ei kasva käidavas pargiosas, vaid varemete ja Männimäe vahel, kuid ka Kaevumäe ümber ja mõlemal Kirsimäel jääb rohelust kõvasti vähemaks.
«Muudatus on väga suur,» tunnistas Viljandi linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Inga Nõmmik.

Hing ja keskkond

Osa sae alla minevaid puid on vanad või haiged ja tuleb maha võtta, sest peagi kukuksid need ise. Teised kahjustavad muinsuskaitsealuseid müüre, kolmandad aga varjavad vaadet.

«Tahetakse, et oleks miljonivaade ja tekiks miljonäri tunne, aga ei mõelda, et see võib kahjustada ökosüsteemi,» heitis Jaak Jaaku linnavalitsusele ette. Samuti juhtis ta tähelepanu sellele, et paljudele inimestele on puud väga südamelähedased ja lossipargi lagedaks raiumine äärmiselt vastumeelt.

«Kuidas Viljandi, kes tahab olla kultuuripealinn, võib olla nii hingetu, et ei suuda säilitada loodusobjekte, mis annavad inimestele hinge?» küsis ta.

Looduskaitsja meelest oleks linnavalitsus pidanud lossipargi renoveerimise projekti arutama  linnakodanike või vähemalt looduskaitse seltsi esindajatega, et leida lahendus, mis lubaks võimalikult palju puid alles jätta.

Sõnaõiguseta linn

Inga Nõmmik linnavalitsusel avalikkuse eiramise süüd ei näe, sest seadusjärgset kohustust selleks projektide puhul pole ning kuigi teemat on «Sakala» veergudel mitu korda kajastatud, pole keegi ka oma algatusel raekotta pöördunud. Lisaks, väidab Nõmmik, polnud linnavalitsusel endalgi kuigi suurt sõnaõigust.

«Linnavalitsus tellis arhitektuuribüroolt Järve & Tuulik Viljandi lossipargi rekonstrueerimise projekti. Kõik raied, mida teha plaanime, on meile projektiga ette antud,» selgitas ta. «Et maa-ala kuulub nii loodus- kui muinsuskaitse alla, tegid keskkonnaamet ja muinsuskaitseamet koostööd ja jõudsid kõige parema lahenduseni.»

Kompromiss, mis ametite vaidlustes saavutati, näeb Nõmmiku kirjelduse kohaselt muu hulgas ette linnuse nõlvade paljaks võtmist ja vaatekoridoride raiumist mägede metsikumasse ossa, nii et Männimäe Kaevumäele kätte paistaks. Sadakonna haige või vana puu asemele on plaanis siiski istutada uued — kui selleks raha leitakse.

«Kellelegi on see kindlasti šokeeriv ja keegi tunneb sellest heameelt,» arvas keskkonnaspetsialist haljastuse ümberkorraldamise kohta. «Sellist varianti, et kõik rahul oleks, ei ole võimalik saavutada.»

Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor Anne Kivi kinnitas, et tallegi on puud väga südamelähedased, kuid muinsuskaitsest lähtudes on nende mahavõtmine või kärpimine põhjendatud. Esiteks kahjustavad juured ja oksad müüre ning murduvad tüved võivad need sootuks lõhkuda. Teiseks aga on linnus kaitserajatis, mille vallikraavide nõlvadel ei tohiks juba loogikast lähtudes kasvada segavaid puid.

«Eks iga asi taha harjumist saada,» tõdes Kivi. «Lossimäed on olnud väga kaua hooldamata ja võib-olla oleks koera saba jupphaaval raiuda olnud valutum.»