Hallistes puresid kooliõpilased matemaatilisi pähkleid

Halliste põhikooli tüdrukud Liisi Vister (paremal), Kaire Kuuse (taga) ja Merili Kallaste (vasakul) pidasid «Mulgi pähkli» ülesandeid üsna keeruliseks. Foto: Sigrid Koorep

Mõisaküla koolipoiss astus Halliste haridustempli uksest sisse ja seadis sammud tuletõrje evakuatsiooniplaani juurde. «Siit saab WCsse,» tegi ta kindlaks, «ning siit saali.» Kahe õpetaja eesotsas asus ta võõras koolimajas teeliste vägesid juhatama.

«Väga tarkade nägudega lapsed on kaasa võetud,» kiitis Halliste põhikooli direktor Merle Hüva.

Kuuekümnel Halliste, Mõisaküla, Kitzbergi ja Abja-Paluoja kooli neljanda kuni üheksanda klassi lapsel algas möödunud nädala neljapäev matemaatika lainel: õpilastele loeti ette Mario Kivistiku matemaatilised luuleread ning paluti neil pähklipeotäie saamiseks võimelda.

«Kes tegi täna hommikuvõimlemist?» päris direktor Merle Hüva kooli aulas, kui avas viiele koolile korraldatud matemaatikavõistluse «Mulgi pähkel». Tõsi küll, õpilasi oli kohale tulnud ainult neljast Lõuna-Mulgimaa haridustemplist: Paistu õpetaja saatis matemaatikavõistluse algatajate hulka kuuluvale Abja gümnaasiumi matemaatikaõpetajale Tiia Rietile sõna, et tal pole seekord õpilasi välja panna.

Tassitäis pähkleid

Aulas võistluste avamisel olnud ligi seitsmekümnest õpilasest ja õpetajast tõstis käe vaid üks poiss. Sealsamas taga nurgas oli enne mõnulenud noormees, jalad ees oleva tooli rohekassinisel leenil. Alles õpetajate saabudes sirutas ta end korralikult istuma.

«Kaks, neli, kuus, kaheksa, kümme,» lugesid saalis viibijad teadmiste kontrolliks direktorile paarisarve. Sama tehti paaritutega.

«Võtan nüüd tassist peotäie pähkleid,» teatas Merle Hüva ja andis ülesande: kes arvavad pihutäie suuruseks paaritu arvu, need kükitavad, kes paarisarvu, tõusevad püsti. Kükitajaid oli kaheksa ning nende vaev tasus end ära: pähkleid oli seitse.

Õigesti ennustanud jätkasid teises voorus. Reeglid olid samad. Kolmanda korraga selgus mängu võitja, Kitzbergi gümnaasiumi õpetaja Silvi Hannus, kes sai autasuks tassitäie pähkeid.

Vaikuses ragistati aju

Sarapuuseemned jaotatud, saatiski direktor Merle Hüva õpilased üheksandat korda pähkleid purema. Osalejad jagunesid kolme klassi kümneminutilisele peastarvutamise voorule. Sellele pidid Tiia Rieti jutu järgi järgnema 15 minutit teisendamistehteid ja pisike šokolaadisöömise vaheaeg. Lõpuks oli kaks tundi eraldatud nuputamisülesannetele.

«Muusikaklassi lähevad kuues ja üheksas,» lausus Merle Hüva, mille peale tagaridadest kostis mitmehäälne «jess!». Selgitusele, et seitsmes ja kaheksas suunatakse füüsikaklassi, kõlas mehisem «nää...».

Kuigi ülesanded polnud jagatud klassiruumide, vaid vanuseastmete järgi, tekitas jaotusprotsess noortes matemaatikutes nii palju elevust, et Abja-Paluojal ja Hallistes matemaatikat õpetav Jelena Hein hüüatas: «Mehed!» Häältekumin vaibus.

Tiia Riet rääkis, et seda laadi võistlustel selguvad tublimad, keda saab olümpiaadidele saata, ning lisas, et Abjas pole matemaatika süvaõpet.

«Isegi Mõisakülas on tublimatele olümpiaaditunnid,» selgitas sealse kooli matemaatikaõpetaja Toomas Riet, kui nad abikaasa Tiiaga värske kohupiimakoogi järele lõhnavas parandamisruumis esimese vooru töid ootasid.

«Väga armas, koridoris on täielik vaikus,» teatas Halliste kooli matemaatikaõpetajast õppejuhataja Made Kotkas parandusmeeskonna juurde astudes.

«Lugesin sõnad peale, et enne töid ära ei anna, kui kõik on tehtud,» naeris Toomas Riet. Tema jutu järgi on väiksematel huvi võistlema tulla eriti suur. «Kui saaks, tuleks kogu klassiga,» lausus Tiia Riet, kuid nentis, et umbes kuuskümmend osalejat on optimaalne. «Varemalt seadsime kindla piirarvu, aga nüüd enam mitte,» rääkis ta. Selle aasta «Mulgi pähklil» ütles ta osalevat Mõisakülast seitse, Hallistest 14, Karksi-Nuiast 24 ja Abja-Paluojalt 15 õpilast.

«Mulgi pähkel» on loogiline

«Diana, meie esimese, 2003. aasta võistluse võitja, astus nüüd Tartu ülikooli matemaatikateaduskonda,» rääkis Tiia Riet toona Mõisaküla kooli esindanud piigast.

Õpetaja arutles, et põnev oleks teada, kas õpilastel tuleb enne matemaatikahuvi ja siis lähevad nad võistlusele, või saavad seal osaledes hea kogemuse ja hakkavad siis reaalainetest huvituma.

Marius Siigur, kes oli esindanud 2003. ja 2004. aastal samuti Mõisaküla ning jäänud parimal korral jagama teist ja kolmandat kohta, arvas, et temal tulid võistlused hiljem.

«Põhikoolis mul suurtel konkurssidel hästi ei läinud, niisiis pidi enne olema huvi,» arutles ta. «Algul ainult mate vastu — teised reaalained hakkasid meeldima gümnaasiumis,» selgitas praegu Tallinna tehnikaülikoolis mehhatroonikat õppiv noormees. «Mulgi pähklit» nimetas ta maakonna võistlustest lihtsamaks, sest ülesanded olevat loogilisemad.

«Kumb on suurem, kas kümme kümnendas või viiskümmend kümnendas astmes? Siin pole ju midagi mõelda!» hüüatas Tiia Riet, vaadates üheksanda klassi nuputamislehte. Ta pidas seda koostaja näpukaks, mille eest viis punkti anda on liiast.

«Kindlasti lapsed eksivad, sest arvavad, et küsimus on konksuga,» oletas Toomas Riet. Seevastu üks viienda klassi nutiülesanne pakkus temalegi mõtlemisainet. «Alles siis, kui tagant lahendust vaatasin, sain aru, et see on imelihtne,» lausus ta.

Loogikaülesannetes sõltub tema sõnutsi palju sellest, kustpoolt vaadata. Toomas Riet lisas, et matemaatikaõpetajate sõbralikus seltskonnas märkab keegi ikka viga ja parandab selle.

Matemaatika on jätkusuutlik

«Toomas, Kitzbergi kooli õpetaja Katrin Veevo ja mina olime kursusekaaslased,» rääkis Tiia Riet, kes «Mulgi pähkli» 2003. aastal algatasid. «Halliste otsustasime ka kampa võtta. Paistu avaldas paar aastat tagasi ise soovi.»

Individuaalsele konkursile seatud reeglid nägid ette anda umbes kuuekümnele Lõuna-Mulgimaa piirkonna õpilasele võistluskogemus, võimalus võrrelda end naaberkoolide kasvandikega, valmistada lapsi ette maakondlikeks matemaatika jõuproovideks ning populariseerida selle kaudu õppeainet.

«Neid põhimõtteid järgime seniajani,» kinnitas Tiia Riet ja lisas, et seekord, üheksandat korda peetaval võistlusel maksid koolid iga osaleja eest kolm eurot. Selle raha eest täideti auhinnafondi, lapsed said lõunasöögi ja šokolaaditahvli. Šokolaadipabereid said võistlejad krõbistama hakata alles nuputamisvoorule eelnenud vaheajal.

Halliste põhikooli seitsmenda klassi neiud Liisi Vister ja Kaire Kuuse kinnitasid nagu ühest suust, et seni oli kõige raskem teisendamine. Õpilastega klassis olnud Kitzbergi gümnaasiumi õpetaja Anneli Berštein seevastu ütles, et võistlejad said sellega hakkama viie minutiga.

Peast arvutatud, teisendatud, nuputatud ja töödki parandatud, selgus, et klasside kaupa jagatud esikolmikukohtadel domineerisid Abja gümnaasiumi õpilased. Just nemad hõivasid esikohad neljandast kaheksanda klassini. Üheksandike hulgas tuli võitjaks Kitzbergi kooli õpilane.

Esikolmikutesse pääses kolm last Halliste, kuus Kitzbergi ja üheksa Abja gümnaasiumist.

ESIMESED
«Mulgi pähkli» võitjad
• IV klass, Kuldar Kask
• V klass, Kirke Kask
• VI klass, Martin Raidlepp
• VII klass, Mattias Ots
• VIII klass, Kristjan Lääts
• IX klass, Henri Tõnts
Allikas: «Mulgi pähkel»