/nginx/o/2008/12/27/110151t1hdea4.jpg)
Viljandimaa haridustöötajate liit ei pea õpetajate kaheksaprotsendilist palgakasvu piisavaks, ent lasteaiaõpetajate tulevik on veelgi nukram, sest nende töötasude tõstmiseks napib omavalitsustel raha.
Pedagoogide lootused ei täitunud ka lasteaedades
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu palgaläbirääkimisi pidades jõudis Eesti haridustöötajate liit haridus- ja teadusministeeriumiga kokkuleppele, mille kohaselt oli kavas tõsta õpetajate palka nelja aasta jooksul 22—25 protsenti, et viia see riigi keskmise töötasu tasemele.
Kokkulepe pidas vett vaid ühe aasta.
Muutunud seis
«Siis ei osanud keegi ette näha majanduse nii järsku halvenemist,» nentis Viljandimaa haridustöötajate liidu juhatuse liige Aleksander Tiidemann.
Muutunud olukorras tegi haridusminister ettepaneku piirduda tuleval aastal 12-protsendilise palgatõusuga, paraku kasvab pedagoogide sissetulek veelgi vähem. Eelmisel nädalal otsustas valitsus tõsta õpetajate palka vaid kaheksa protsenti.
«Varasemaid ootusi ja praegust tulemust arvestades on raske sellega rahul olla,» nentis Tiidemann, kuid tõdes samas, et raskes majanduslikus olukorras on see siiski pisike samm edasi.
«Avalikku arvamust eksitab see, et lühendatud tööaja seaduse järgi arvestatakse õpetajate üldtööajaks 35 tundi nädalas, ent tegelikult on koormus tunduvalt suurem,» jätkas Tiidemann.
Hiljutise uurimuse järgi kulub normkoormusega töötavatel pedagoogidel oma kõikide ametikohustuste täitmiseks keskmiselt 50 tundi nädalas.
«Õpetaja töö ei piirdu pelgalt klassi ees tunni andmisega, nagu ehk eemalt vaadates võib tunduda,» sõnas Tiidemann.
Lasteaiaõpetajate palk jääb samale tasemele
Haridustöötajate liit on alati seisnud ka lasteaia pedagoogide tasustamise eest ning selles vallas on olukord praegu keeruline.
«Riik on lähtunud printsiibist, et seaduse tasemel ei kehtestata lasteasutuste õpetajatele ühtset üleriigilist palga alammäära,» ütles haridusministeeriumi alushariduse peaekspert Heda Kala.
Tema sõnul on siiski tähtis, et koolieelse lasteasutuse seadusesse on kirjutatud ka palka hõlmav riigieelarveline toetus.
Eelmisel aastal andis haridusministeerium välja määruse, millega sidus kõrgharidusega lasteaiaõpetajate palga üldhariduskoolide noorempedagoogide omaga ning andis seda järgivatele omavalitsustele rahaabi. Järgmisel aastal on samaks otstarbeks ette nähtud 75 miljonit krooni.
Sellest hoolimata käib lasteaiaõpetajate palkade tõstmine enamikule omavalitsustele üle jõu, sest neil pole võimalik toetuse saamiseks eeldatavat summat tasuda.
«Praegu pole meil selleks eelarves lihtsalt raha,» nentis Tarvastu vallavanem Alar Karu. «Vald peab huvikooli ning sel juhul tuleks tõsta ka nende õpetajate palku.»
Ka Karksi vald ei suurenda lasteaiaõpetajate töötasu. «Valla hallatavate asutuste töötajatest tõuseb palk vaid nendel õpetajatel, kelle töötasu tuleb riigilt,» kinnitas vallavanem Arvo Maling.
Suure-Jaani valla haridus- ja kultuurinõunik Jüri Hansen oli seevastu optimistlik: «Lasteaiaõpetajate palk peaks tänavu tõusma isegi rohkem, ligikaudu 10 protsenti.»
Ehkki tänu Eesti haridustöötajate liidu palgaläbirääkimistele tõuseb üldhariduskoolides kõigi õpetajate palk, kuulub ametiühingutesse vaid ligikaudu 60 protsenti pedagooge.