Korstnapühkija: pooled korstnad on nõuetekohase juurdepääsuta

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Korstnapühkija Toomas Henk (paremal) soovitas inimestel, kes tema töötasu liiga suureks peavad, ise katusele ronida ja vaadata, mis tunne on.

FOTO: Marko Saarm

Et omal algatusel korstnalõõride puhastamine võib osutuda ohtlikuks ettevõtmiseks, on mõistlik see töö eksperdile usaldada. Majaelanik saab tuleohutuse tagamisele kaasa aidata pigem sellega, et veendub enne kütteperioodi, kas korstnale pääseb hõlpsasti ligi.

Korstnapühkija Guldar Järve osaühingust Tuhk&Tahm rääkis, et eramajas võib omanik neli korda aastas küll ka ise korstnat pühkida, aga igal viiendal aastal tuleb tellida ametlik korstnapühkija. «Arvepidamiseks võiks inimesel olla kaust, kuhu ta kõik korstnapühkimise korrad kirja paneb.»

Nagu ütles Viljandi Decora kaupluse juhataja Taavi Aedma, pakutakse Decoras mitmesuguseid korstna- ja lõõriluudasid, mille juurde saab sobitada eri pikkusega truubitrosse ja köisi. Peale nende on müügil kamina- ja suitsulõõribriketid, mis lisatakse koldesse koos puudega või hiljem sütele, et hõlbustada lõõri mehaanilist puhastamist.

Tagasi üles