Üks laps, mitu keelt ehk Kuidas tuleb välisriigis emakeele kõrvale riigikeel

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Lapsed on kiired õppijad ja kohanejad. Nii läheb enamasti ka nende keeleõpe välisriigis elades ladusalt.

FOTO: Tuulike Kivestu

Maarika Kauksi poeg läks juba kolmeaastasena Soome lasteaeda, ent keele õppimisel saab ema sõnul nalja veel ka mitu aastat hiljem. Näiteks küsinud ta pojalt, kuidas peaks arstile soome keeles seletama, et beebil on gaasid. «Vauval on pierut vatsassa,» kostnud too ja ema saanud kõhutäie naerda.

«Mitme keele omandamine varases eas on hea võimalus kujundada lapses hoiak, et mitmekeelsus on norm, ja muuta tema keelemaastik mitmekesiseks kogu eluks,» lausus Eesti riikliku keelekümblusprogrammi eestvedaja Hiie Asser. «Keeleteadlased ütlevad, et eri keeltega kokkupuutumine varases lapseeas ei tohiks olla kuidagi kahjulik. Vastupidi: iga uus keel avardab lapse tunnetusmaailma. Iga keele kaudu saab ta maailma tajumise vahendeid pigem juurde.»

Tagasi üles