/nginx/o/2016/02/22/5073361t1h17f4.jpg)
/nginx/o/2018/09/03/11375835t1hdc36.jpg)
Keskkonnaamet kinnitas sigade Aafrika katku ohjamiseks metssigade kohustuslikud küttimismahud maakondades, kus jahindusnõukogud ei jõudnud mahu suhtes kokkuleppele või määrasid keskkonnaagentuuri etteantud mahust väiksema limiidi.
Keskkonnaamet kinnitas metssigade küttimismahud ja -tingimused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seakatku looduses hääbumiseks on vajalik langetada 2019. aasta veebruari lõpuks metssigade asustustihedus tasemele üks isend 1000 hektari kohta igas jahipiirkonnas. Selle täitmiseks tuleb metssigu küttida vähemalt keskkonnaagentuuri etteantud mahus, mis numbrites väljendatuna on 5570 isendit. Keskkonnaamet määras kohustuslikud küttimismahud Hiiu, Ida-Viru, Järva, Lääne-Viru, Saare, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakondades. Suurimad küttimiskohustused on Hiiu, Saare ja Ida-Viru maakondades, kus tuleb küttida vastavalt 1400, 900 ja 350 metssiga.
Seal, kus seakatku mõjul on metssea arvukus vähenenud juba alla ühe isendi 1000 hektari jahimaa kohta, tuleb jätkata küttimist vähemalt juurdekasvu ulatuses ning hoida arvukus järgmistel aastatel vajalikul tasemel.
Märtsiga alanud uuel jahihooajal on seni kütitud ligemale 15 protsenti metssigade küttimismahust ehk 810 isendit. Poegimisperioodi tõttu kütitakse metssigu kevad- ja suveperioodil vähem. Ajujahi hooaja saabudes ja ilmade külmenedes loomade küttimisintensiivsus suureneb.
Möödunud jahiaastal kütiti Eestis kokku 7584 metssiga. Lisaks kütitud isenditele läksid küttimiskohustuse täitmisel arvesse ka kõik jahimaalt leitud surnud või hukatud katkukahtlusega isendid, nii et metssea asurkond vähenes möödunud jahiaasta jooksul 7869 isendi võrra ning sellega võis üleriigilise küttimiskohustuse, 7557 isendit, täidetuks lugeda.
Seakatku ja intensiivse küttimise tõttu on lisaks metssigade arvukuse vähenemisele toimunud ka muutused isendite populatsiooni soolises ja vanuselises struktuuris. Vältimaks olukorda, kus sooline küttimisstruktuur võib saada takistuseks küttimismahu täitmisel, on selle jälgimine soovituslik. Kütitavate kesikute ja täiskasvanud isendite seas võiks emiste osakaal olla vähemalt pool, põrsaste osakaal kõigi kütitavate isendite seas võiks samuti olla 50 protsenti.
Küttimismahtude täitmise jälgimist ja jahimeestele pandava ülesande ajakohastamist teeb keskkonnaamet koostöös keskkonnaagentuuri ja keskkonnainspektsiooniga. Metssigade küttimisandmete aruanded avaldatakse iga kuu keskkonnaameti kodulehel. Sigade Aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee, kust leiab ka juhised bioohutuse tagamiseks.