Uued nõuded sunnivad sinililli ja nartsisse lasteaiast välja rookima

Kui tulevikus peaks mõne lasteaia ees lillepeenras nartsissid kasvama, on tegemist uute tervisekaitsenõuete rikkumisega. Foto: Margus Ansu / Postimees

Lasteaedadele seatud uued tervisekaitsenõuded ütlevad, et lasteasutuses ei tohi olla mürgiseid taimi. See tähendab, et kui kevadel ilmuvad lasteaia õuenurka sinililled, tuleb need sealt üles kiskuda.

Seda, millised taimed on mürgised ja kuidas need inimesele mõjuvad, peavad lasteaia töötajad otsima registritest. Terviseameti pressiesindaja Iiris Saluri soovitas mürgiste taimede loetelu vaadata eelkõige Krista Kauri, Urmas Laansoo ja Taimi Puusepa kokku pandud raamatust «Mürgised taimed õues ja toas».

Mürgistusinfo lehel on eraldi välja toodud taimed, millega mürgistuse infoliin on kõige enam kokku puutunud ja pidanud elanikkonda või meedikuid nende osas nõustama, ütles Iiris Saluri «Postimehele». Seal lehel on välja toodud tosin taime.

Need on agaav, alpi kuldvihm, kee-palvehernes, putked, aga ka sellised levinud taimed nagu hapuoblikas, rabarber ja jänesekapsas, harilik sinilill, nartsiss, piibeleht ehk harilik maikelluke ning priimulad ja nurmenukud.

Koduleht selgitab ka taimede mürgist mõju. Näiteks võib sinilille ja võsaülase närimine või väikeses koguses maitsmine põhjustada põletavat tunnet suus ja neelus. Kui keegi on nartsissi kogemata maitsnud, pole olulist mürgistust kirjeldatud, küll aga on mürgistus esinenud täiskasvanutel, kui nad on nartsissisibula ajanud segi söögisibulaga.

Nurmenukkudel ja priimulatel on mürgised nii maavars kui juured ning nende maitsmine võib põhjustada seedehäireid.

Hapuoblika, rabarberi ja jänesekapsa kohta võib mürgistusinfo lehelt lugeda: «Enamasti peetakse neid taimi ohututeks, kuid kuna nad sisaldavad oksalaate, võib ka nende suures koguses söömine põhjustada tervisehäireid.»

Teiseks soovitas Saluri tutvuda Eesti taimede lehekülgedel toodud mürktaimede loeteluga. See nimekiri on juba palju pikem, muu hulgas võib sealt leida hariliku hobukastani ja kuslapuu, toominga, kollase ülase, kullerkupu, lodjapuu, luuderohu, nii võsa- kui metsülase, paakspuu ja varsakabja.

Kastani kohta võib loetelust lugeda, et mürgine on kastanimune ümbritsev roheline ogaline kest.

«Seetõttu tuleb jälgida, et väikesed lapsed seda suhu ei paneks. Võib tekkida põletik maos ja sooles või valguvad silmapupillid laiaks ning nägemine häirub. Seega: hobukastani pruune seemneid rohelisest kestast vabastades ei tohi appi võtta hambaid,» seisab lehel.

Samas on lasteaedades aastaid kasutatud kastanimune ja tammetõrusid sügiseti mänguasjade meisterdamiseks.

Lasteaias Mesimumm on juhataja Lea Matsoni kinnitust mööda plaanis ka edaspidi  kastaneid ja tammetõrusid meisterdamiseks kasutada. «Mingit otsest keeldu selles osas me küll saanud pole,» lausus ta.

«Kahjuks ei ole võimalik üheselt vastata, millist mõju taimed avaldavad, sest iga taime mõju on erinev. Et seda teada, tulebki raamatut uurida,» soovitas Iiris Saluri.

Terviseametil ei ole infot, kas või kui palju lasteaedades või nende õuedes mürktaimi kasvada võib.

«Eesmärk ei ole minna taga ajama, mitu ohtlikuks osutuda võivat taime on kuskil sees või väljas, eesmärk on pöörata tähelepanu sellele, et osa taimi võib osutuda teatud juhtudel mürgiseks ja lasteasutuste territooriumil oleks nutikam nende kasvatamisest ohutuse mõttes hoiduda,» selgitas Saluri.