Silmaarsti hilinenud lõunapaus põhjustas patsiendi pahameele

Et arsti töökoormus on suur, tuleb patsientidel selle ukse taga kavandatust rohkem aega veeta. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Eile võttis «Sakala» toimetusse kõne pahane viljandlane Veiko Hein, kelle oli endast välja viinud silmaarsti käitumine.

Hein kirjeldas, kuidas ta oli päev varem aastase lapsega Viljandi haiglas silmaarst Kadri Põdra juurde pääsemist oodanud.

«Kell 12.20, täpselt vastuvõtu ajal, väljus Kadri Põder kabinetist ja teatas, et ei ole võimeline meid hetkel vastu võtma,» rääkis Hein. «Ta ütles ebaviisakalt ja kõva häälega, et on väsinud ja näljane ning peab lõunale minema.»

Mees selgitas arstile, et poole tunni pärast algab lapsel, kes sai just samal päeval aastaseks, uneaeg ning ta tahab selleks ajaks koju jõuda, sest muidu tunneb laps end halvasti. Paraku ei teinud arst mehe sõnutsi teda kuulmagi ning kehitas vaid õlgu.

Väsinud silmaarst

«Selgitasin talle, et olen väga väsinud ning pean veidi puhkama,» ütles silmaarst Kadri Põder eile «Sakalale». «Kindlasti ei olnud ma ebaviisakas. Mul on lihtsalt kõva hääl.»

Arsti mäletamist mööda oli Veiko Heina abikaasa öelnud, et kui vaja, siis nad ootavad, aga mees ei tahtnud sellest kuuldagi. «Ta ütles vihaselt, et lapsel on sünnipäev ning tal tuleb uneaeg,» lisas Põder.

Arstil on igale patsiendile ette nähtud 20 minutit. «Lihtsamate juhtumite puhul sellest ajast piisab, aga keerukamatel puhkudel, kui on vaja teha täiendavaid uuringuid, leppida kokku aegu patsiendi suunamiseks näiteks Tartusse või Tallinna, teha väljavõtteid ja muid toimetusi, kulub paratamatult rohkem minuteid. Neljapäeval läks mul seetõttu mitme patsiendi puhul ettenähtust kauem,» rääkis Põder.

Tema vastuvõtud algavad kell 8 ja lõunapaus peaks olema kella 12—12.20. Paraku pidi ta üleläinud aegade tõttu ka sel ajal patsientidega tegelema. «Viimaks tundsime ennast õega nagu robotid ning vajasime hädasti pausi,» lausus arst.

Arstid on ülekoormatud

Veiko Hein, kes oli lapsega arsti juurde pääsemist oodanud kaks kuud, pöördus seejärel haigla administratsiooni poole. Sealt öeldi talle, et arst käitus lubamatult ja vastutustundetult.

«Veidi aja pärast helistas mulle silmaarst ise tagasi, teatas, et oli 15 minutiga lõunal ära käinud, ning on valmis meid vastu võtma. Nüüd ei soovinud mina temaga enam kohtuda,» meenutas Veiko Hein.

«Kui mina oleksin pidanud ootama pool tundi või veel rohkem üle aja, ei oleks ma sellest suurt numbrit teinud, aga väikese lapsega ei tohiks nii käituda — imiku arengus on uni oluline komponent,» seletas Hein. «Minu meelest rikkus Kadri Põder nii käitudes jämedalt arstieetikat. Soovin, et ka teised teada saaksid, et selline arst on olemas.»

Kadri Põder ütles, et telefonikõne jooksul püüdis ta igati vabandust paluda ja juhtunu asjaolusid selgitada. Paraku ei tahtnud Veiko Hein teda kuulata ja pakutud lahendusi vastu võtta.

«Selgitasin, et väikese lapsega tegelemine nõuab tavalisest suuremat tähelepanu. Kui olen liiga väsinud, ei suudaks ma kõiki nüansse tabada ning võiksin teha lapse suhtes valesid otsuseid. See ei oleks arstile kohane ega oleks ka lapse suhtes aus.»

Arsti sõnutsi on talle öeldud, et ta kipub oma töös olema liiga põhjalik, aga ta ei taha ega oska teisiti. «Minust võib ju sõltuda inimeste nägemine tulevikus,» rõhutas ta.

Kadri Põder tõdes, et tema töökoormus on üsna suur ja arste napib, seega on vahel tõeliselt raske.

Viljandi haigla kommunikatsioonijuht Krista Valdvee ütles, et haigla on selle murega tegelnud. «Haigla juht Ülle Lumi vestles nii Veiko Heina kui Kadri Põdraga. Ta leidis, et arsti käitumine oli lubamatu, ning me korraldame sisejuurdluse, mille käigus selgub asjade edasine käik,» kõneles Valdvee.

«Haigla palub patsiendilt tekkinud ebamugavuste pärast südamest vabandust,» lisas kommunikatsioonijuht. «Mõistame, et mõnikord võib olla eriolukordi, aga inimestele ei tohi anda selgitusi toonis, mis neid solvab.

Alati on võimalik rahulikult kokku leppida.»