Kõpu sümboli kohta täidab kastanileht

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kõpus toretseb juunikuust lipuväljak ja kuigi oma valla lippu kõpulastel vardasse tõmmata ei ole, on nad rahul oma sümboli — kastanilehega.
Kõpus toretseb juunikuust lipuväljak ja kuigi oma valla lippu kõpulastel vardasse tõmmata ei ole, on nad rahul oma sümboli — kastanilehega. Foto: Elmo Riig / Sakala

Viljandimaa lääneküljel asuv Kõpu vald on üks Eesti kümnest vallast, millel pole oma lippu ja vappi.

Vallavanem Tõnu Kiviloo pole siiski nõus väitega, et Kõpu vallal oma sümboleid pole. «Meie kasutame kastanilehte,» teatas ta ning selgitas, et seda kannavad valla trükised, kutsed ja toetusepaberid ning lipust ja vapist puudust ei tunta.

Kohustust pole

Riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed lausus, et omavalitsus võib kasutada sümboleid, mis pole seaduslikult kehtestatud, kuid neil pole sel juhul ka õiguslikku kaitset.

«Siis ei ole midagi teha, kui mõni ettevõte või inimene tahab kasutada sama sümbolit,» ütles ta.

Nõuniku hinnangut mööda ei ole midagi halba selles, kui omavalitsus ei ole sümboleid kehtestanud. See ei ole tema ütlemist mööda kohustuslik, küll aga pakub võimalust, kuidas oma kogukonda sidusamaks muuta.

«Kunagi oli plaan Kõpule lipp ja vapp teha, aga rahasumma ja protseduuri pool polnud toona proportsionaalselt paigas ning otsustasime selle katki jätta,» selgitas Tõnu Kiviloo.
Gert Uiboaia sõnul maksab kõige rohkem kavandamine. «Eraldi projektijuhi palkamine on kallis, aga kui omavalitsusel on selge mõte, võib kunstniku juurde minna ja talle tunnihinna alusel maksta,» rääkis ta. Kulu oleneb ka sellest, kui palju on kavas sümboleid levitada näiteks uksesiltidel, valla autodel ja meenetel.

Riigikogu on riigikantseleile ülesandeks teinud kontrollida esindusmärkide vastavust heraldika nõuetele, kuid seda teenust ei osutata raha eest.

Kus on sümboli koht

Sümboolikanõunik rääkis, et lippude heiskamisega saab kogukond teada anda oma pidupäevast. «Naabervalla rahval lippe üleval pole ja nii mõistavad ka teised, et just selle valla rahval on tähtis päev,» lausus ta.

Sümbolit võib kasutada esindusmärgina. «Näiteks Kõpu spordimeeskond läheb kuhugi võistlema ja võtab oma valla märgiga meeneid kaasa või siis toetajad lehvitavad just selle omavalitsuse lippu,» selgitas ta. «Kinnistunud sümbolid tõstavad esile piirkonna omapära ja räägivad lugu, mis kogukonda tutvustab.»

Omavalitsuse korralduse seadus annab omavalitsustele võimaluse võtta kasutusele oma sümbolid. Peale Kõpu pole lippu ja vappi üheksal Eesti omavalitsusel. Need on Aegviidu, Martna, Pühalepa, Ruhnu, Saue, Urvaste, Valgjärve, Vormsi ja Värska vald.

Märksõnad

Tagasi üles