Parem õigusabi ja õigusemõistmine

Kristen Michal Foto: Elmo Riig / Sakala

KÄES ON RIIGIVALITSEMISE kõige toimekam aeg: valitsus on saatnud parlamenti riigieelarve eelnõu. Kui põhiseadus kõrvale jätta, ei mõjuta ükski seadus meie kõigi igapäevaelu ja pika mõjuga otsuseid rohkem kui see, mis puudutab riigieelarvet.

Eelarve keskendub stabiilsuse ja tööhõive suurendamisele. Stabiilsus on ebakindla maailmamajanduse ebakindluse ajal väärtus omaette. Avaliku sektori investeeringud kasvavad rohkem kui veerandi ning see tähendab tööhõive märkimisväärset kasvu. Ja ehkki töötuid on vähemaks jäänud, eraldab riik inimeste tööle aitamiseks töötukassa kaudu sama palju raha kui eelmisel aastal.

Euroopa probleeme arvestades peame mitmes mõttes rahul olema Eesti kauaaegse poliitikaga hoida riigi laenukoormus väike: eestlasele ei tarvitse meelde tuletada laastutulest ja laenuleivast rääkivat rahvatarkust. Just see lubab meil rasketelgi aegadel investeerida, selle asemel et laenuintresse maksta.

JUSTIITSMINISTEERIUMI tähtsaimad rõhuasetused järgmisel aastal on kohtumenetluse kiirendamine, inimeste õiguste parem kaitse ja vähekindlustatutele antav esmane õigusabi. Neile valdkondadele on plaanitud ligi kolmandiku võrra rohkem raha kui tänavu.

Seni on riigi õigusabi pakutud peaasjalikult kriminaalasjades. Tsiviil- ja haldusvaidlustes on seda antud vaid viie protsendi puhul, ent tuleval aastal kasvab see osa menetlustes veerandini.

Kui kriminaalasjades on riigi õigusabi tihti sundkäik, siis tänu eelarvemuudatustele on inimestel edaspidi paremad võimalused otsida õigust vaidluses riigi- või omavalitsusasutuste, tööandja või lepingupartneriga. See tugevdab õiguste kaitset.

Õigusabile eraldatakse raha ka piiriülestes elatisasjades. Et inimesed on hakanud Euroopa Liidu piires järjest enam liikuma, tekib üha enam perekondlikke suhteid, mille puhul abielupooltel on eri kodakondsus ja elukoht on hoopis kolmandas riigis. Sestap on mõistetav, et selgi teemal vajatakse rohkem õigusabi.

Rohkem tähelepanu pööratakse vähekindlustatute esmasele õigusnõustamisele ja juhtudele, kus inimesed ei tea, kuhu oma murega pöörduda. Sel aastal hakkas edukalt tööle ministeeriumi ja juristide liidu koostöös loodud õigusabiportaal www.juristaitab.ee, kus õiguseksperdid annavad kiiresti ja tasuta nõu nii üldistes kui konkreetsetes küsimustes.

Järgmisel aastal pälvivad selle kõrval rohkem tähelepanu ka need, kel pole võimalust või kes ei soovi otsida õigusnõu interneti kaudu. Rohkem pakutakse tasuta juriidilist nõu neilegi, kellel ei ole kohe raha osta tasulist.

Selleks on eelarves senisest kolm korda rohkem raha.

ÕIGE kaua on meie kohtusüsteemi valukoht olnud aeglane menetlus. See ei põhjusta raskusi üksnes inimestele, kel on kohtus asju ajada, vaid rikub ka meie ettevõtluskeskkonna mainet. Sel alal on viimastel aastatel üht-teist ära tehtud ning nüüd on justiitsministeerium ja kogu valitsus seadnud endale eesmärgi, et kohtumenetlus ei kestaks ühes astmes kauem kui sada päeva.

Järgmisel aastal aitab seda sihti saavutada muu hulgas võimalus helisalvestada kriminaalasjade üldmenetluse istungeid, mistõttu vähenevad protokollide täpsuse üle peetavad vaidlused. Kohtunike ja nende abiliste ressurssi aitavad paremini kasutada ka järgmisel aastal Šveitsi abiprogrammi toel kohtutesse paigaldatavad videokonverentsiseadmed.

Paraku ei piisa kättesaadavast õigusabist ja kiirest menetlusest, kui õigusemõistmine pole ligipääsetav. See tähendab, et kohtulõivud peavad olema mõistlikud. Ka õiguskantsler on rääkinud, et kohtusse pöördumine peab olema odavam.

Veel sügisel jõuab riigikokku seaduseelnõu, millega lõive muudetakse, kusjuures neid vaadeldakse tervikuna ning muudetakse nii, et king ei jääks kuskilt pigistama: mõnd lõivu saab suurendada, ilma et kellegi õigused kannataksid, samal ajal kui teisal saab neid kärpida. Tõenäoliselt on järgmise aasta juulis oodata ka kohtupidamisele ligipääsu mõjutavate lõivude odavnemist.

Niisiis suurendab järgmise aasta justiitseelarve inimeste õiguste kaitset ja kättesaadavust ning muudab õigusemõistmise kiiremaks.

Peame nende eesmärkide saavutamist tähtsaks, et Eestis oleks parem elada ja oma õigusi saaks kaitsta igaüks, kel selleks vajadus tekib.