Haigustekitaja tuvastamine ei muuda midagi

FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Pärast seda, kui selgus täpne viirus, mis on Viljandimaal hepatiiti põhjustanud, jäävad arstide nõuanded haigusest hoidumiseks ikka samaks.

Hollandis viirushepatiitide referentslaboris leiti, et haigustekitaja on valdavalt A-hepatiidi viiruse IB genotüüp, mida pole Eestis varem tuvastatud. Nimetatud genotüüp on labori andmetel väga sarnane Vahemere kagupiirkonnas ja eeskätt Egiptuses ringleva IB genotüübiga. Seda on Euroopa riikidesse sisse toonud reisijad ning see on levinud ka toiduainetega.

Eelkõige aitab haigestumist vältida piinlik puhtusepidamine, aga ka vaktsineerimine, mis on eriti kohane väikeste laste puhul.

«Seda küll ei maksa karta, et vaktsiin ei aita, see mõjub kõigi A-hepatiidi genotüüpide puhul,» ütles terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar.

Tema sõnul ei ole haigestunutel selle teadmisega, milline viiruse genotüüp täpselt haigust põhjustab, suurt midagi peale hakata, küll aga said kinnitust terviseametnike kahtlused haiguse lähteallika kohta.

«Kõige tõenäolisem on, et haiguse tõi Viljandisse mõni külaline, kes oli nakatunud, aga põdes tõve nii kergelt läbi, et ise ei teadnudki, et ta on haige,» arutles epidemioloog.

24.—30. oktoobrini lisandus terviseameti andmetel Eestis viis A-viirushepatiiti haigestunut, neist neli Viljandimaal. Üks haigusjuht registreeriti Raplamaal ja see ei ole seotud Viljandiga.

Viljandiga seotud haigestumisi on tänavu suvest alates kinnitatud 87: Viljandimaal 72, Tallinnas kaheksa, Raplamaal kolm, Harjumaal kaks ja Tartumaal üks.

Tagasi üles