Oranž näidismaja võib kaduda koos kvartaliga

Silmatorkavat värvi näidismaja on Nooruse elamukvartalit reklaaminud juba aastaid, sealjuures viimased kümme kuud valla loata. Oodatud huvi pole sel paraku õnnestunud tekitada ning vald kaalub, kas ei tuleks tühistada ka pikaks ajaks paberile jäänud detailplaneering. Foto: Elmo Riig / Sakala

Juba mitu aastat on Tartu maantee ääres Vana-Võidu ringraja ristmiku lähedal seisnud väike oranž maja, mis reklaamib sinna kavandatavat elamukvartalit. Selle aasta algul lõppes hoonel ametlik luba ja kõige radikaalsema stsenaariumi järgi võib ehitis kaduda koos detailplaneeringuga.

Ühekorruselisel garaažiga majal on mõnes toas isegi tapeet seinas, kuid elamiseks pole seda kunagi kasutatud. Pikkamööda, kuid järjekindlalt läheb hoone seisukord halvemaks: rohi kasvab läbi terrassilaudade, niiskus rikub kütmata sisemust ja ustel võib märgata sissemurdmisjälgi. Justkui rõhutamaks paiga mahajäetust lebab terrassil surnud hiir.

Kui Nooruse kvartalit rajama hakati, andis Viiratsi vallavolikogu selle maja püstitamiseks ajutise loa, et omanikud saaksid projektile reklaami teha. Nagu paljud teisedki kinnisvaraarendused, sattus ettevõtmine paraku kriisi algusesse ja pärast näidiskodu kerkimist pole tulevases elurajoonis midagi muutunud.

Kinnistu omaniku, osaühingu Change juhatuse liige Jaago Roosmaa kinnitab küll, et plaan rajada maatükile eramud on ikka veel jõus, kuid jätab ütlemata, millal see teoks võib saada. Vastus jääb ärimehel võlgu ka küsimusele, miks maja pole ära koristatud, ehkki luba pole sellel juba 2010. aasta lõpust.

Varem pole proovitud tühistada

Viiratsi valla juhid ei ole ebaseaduslikust hoonest lahtisaamiseks samuti midagi ette võtnud. Vallavanem Sulev Kannimäe leiab, et võib-olla ei tasugi tegelda ainult ehitisega, vaid tuleks tühistada kogu detailplaneering.

«Planeering ju vananeb aja jooksul, sest kõikvõimalikud nõuded muutuvad,» põhjendab ta.

Nagu öeldud, on buumi ajal alustatud, kuid siis ripakile jäänud detailplaneeringuid maakonnakeskuses ja linna ümbritsevates valdades teisigi, ent nende tühistamist pole ükski omavalitsus omal initsiatiivil ette võtnud. Linnavalitsuse juhtivarhitekti Leelo Saare sõnul on Viljandis tühistamisjuhtusid küll olnud, kuid need on algatanud ikka arendaja ise, kelle plaanid on olude sunnil muutunud.

«Mõnda nüanssi on olnud korrektne muuta detailplaneeringuga, et hiljem naabritega arusaamatusi ei tuleks,» täpsustas Saar.

Sulev Kannimäe kahtleb, kas ükski Eesti omavalitsus on kehtestatud detailplaneeringut täide viimata jätmise pärast hingusele saatnud. See õigus valdadel ja linnadel aga on.

«Kui detailplaneeringut ei ole ellu viidud, on selle kehtestanud volikogul õigus hakata otsima tegemata jätmise põhjust,» seletas Viljandi maavalitsuse planeeringuosakonna juhataja Tiia Kallas. «Seejärel tuleb otsustada, kas on lootust, et detailplaneering teoks tehakse.»

Kallas tõdes, et ehkki enamasti ei sega kasutult seisvad detailplaneeringud kedagi, annab nende tühistamine omavalitsusele võimaluse kavandada midagi uut.

«Kui ehitusbuumi ajal läheneti asjale ühtmoodi, siis nüüd võivad mõtted olla hoopis teised: näiteks jagada kinnistu väikeste kruntide asemel suurteks,» lausus Kallas.

Paari majaga on hullem kui päris ilma

Peale Viiratsi valla teistes maakonna keskme omavalitsustes kasutamata detailplaneeringute tühistamist ei arutata.

«Linna ääres tõmbas masu piduri peale suurtele, 20—25 krunti hõlmavatele planeeringutele, aga neid tühistada ei ole me küll mõelnud,» ütles Saarepeedi vallavanem Salme Koplikask.

Tema jutu järgi ei valmista omavalitsusele peavalu need elurajoonid, kuhu midagi kerkinud pole, vaid need, kus mõni maja on juba püsti, kuid raskustesse sattunud arendaja ei täida oma kohustusi. Näiteks pidanuks paljud linna piiri taha ehitatud majad liituma Viljandi veevärgiga, kuid selleks tuleb esmalt kvartalini rajada torustik. Seetõttu on vald lubanud uusasunikel ehitada puur- ja kogumiskaevud, mida polnud planeeringutes ette nähtud.