Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/05/5013677t1hbddb.jpg)
/nginx/o/2011/11/02/818090t1hcb3a.jpg)
Hobipiltnik Ilmar Roosmaa suvisest aeroklõpsust sai alguse fotoseeria, mis jäädvustas Tartu maantee ringtee ehituse kulgu läbi mitme kuu.
Omavalmistatud pisikopteri ja selle külge kinnitatud kompaktkaamera abiga tegi fotograaf ehitustandrist esimese klõpsu juuli algul ning siis turgatas talle pähe mõte jälgida fotosilma kaudu paiga edasist arengut.
Ilmar Roosmaa (pildil) lausus, et plaanib seeriat täiendada veel mõne pildiga. Viimane ülesvõte tuleb siis, kui töö saab järgmisel aastal ametlikult valmis.
See, kuidas õnnestub õhus leida sama koht kui kuu või enam aega tagasi, on Roosmaa sõnul ühest küljest tunnetamise küsimus ja teisalt pimesi pildistamine — tulemusi näeb ning saab varasematega võrrelda ju pärast.
«Juhus ja katsetamine, kuidas välja tuleb,» kirjeldas ta ja lisas, et mõtteid, mida järgmisena sedasi jälgida, tal praegu ei ole. «Oleks võinud Viljandi vangla lammutamist jäädvustada. Idee oli ka metsa kohal sügisvärve pildistada, kuid seegi jäi ajanappuse tõttu ära.»
Maa pealt puldist juhitav riistapuu suudab koos kaameraga akutoitel õhus püsida kuus kuni seitse minutit, kaamerata paar-kolm minutit kauem. Ühes kaameraga jääb lennumasina kaal mõnisada grammi alla poolteise kilo.
Kui kaugele puldist suudab fotokopter lennata ja endiselt sidet pidada, pole Roosmaa katsetanud. Nagu ta märkis, ulatuks vahemaa kindlasti üle poole kilomeetri, aga siis kaoks pisikene lennumasin silmist.
«Nii pikkade vahemaade puhul peaks kopter suutma näiteks GPSi abil autonoomselt lennata, et käiks ise objekti juures ära,» lausus ta.
Kaamera Canon Ixus 80 fotografeerib automaatselt — enne paneb Roosmaa programmiga paika, mitme sekundi järel uus kaader sünnib.
Nõnda hakkab kaamera pildistama juba enne lennumasina õhkutõusmist ja pärast on ebavajalike fotode kustutamisega tööd omajagu. Seepärast eelistab piltnik kaamera üles lennutada umbes minutiks, et siis lennusaagi jagu pilte üle vaadata ja terad sõkaldest eraldada.