Homme kella 12—16 on Viljandi vana veetorn kõigile avatud. Rotary klubi tähistab lahtiste uste päevaga ehitise 100. aastapäeva.
Rotary peab veetorni aastapäeva
2. november 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Asjatundjate juhendamisel saab sel päeval veetornis kooliõpilastele teha avatud kodulootundi ning külalistele on üllatused Viljandi muusika- ja kunstikoolilt ning linnavalitsuselt.
Viljandi Rotary klubi liikme Gunnar Veermäe sõnul muutus veetorni puidust osa üheksakümnendate aastate algul varisemisohtlikuks. Rotary klubi eestvedamisel tõsteti 1996. aastal torni puidust osa koos needitud veepaagiga alla.
Klubi eesmärk oli säilitada veetorn linnasiluetis ja anda sellele funktsioon. Kaaluti ka mõtet rajada veetorni kohvik ning 1995. aastal tegi arhitekt Raivo Mändmaa kohviku rajamiseks eskiisprojekti. 1996. aasta algul valmis Kristjan Mändmaa kujundatud voldik «Päästkem Viljandi veetorn» ning sama aasta juunis peetud hansapäevadel algatas klubi veetorni heaks raha kogumise.
«Et meie klubi osales torni taastamisel, siis otsustasime, et teeme homme siin oma korralise koosoleku ning enne seda on torni uksed linnarahvale lahti,» selgitas Gunnar Veermäe.
Uus ülaosa paigaldati tornile 1999. aasta 6. novembril. 2001. aasta kevadel avati restaureeritud ehitis huvilistele.
Järgmisel aastal sisustas Viljandi muuseum torni kolmel korrusel püsinäituse, mis annab ülevaate veetorni ehitamisest ja Viljandi linna lähiajaloost.
«Aastas käib tornis ligi 5000 inimest ning see on väga tore,» on Veermäe rahul.
Vaateplatvormilt avaneb vaade kogu linnale ja ümbruskonnale, mistõttu on veetorn kujunenud turistide meelispaigaks.
Viljandi oli esimesi linnu, kus jõuti veevärgi ja kanalisatsiooni sisseseadmiseni. Veetorni abiga jõudis vesi viljandlaste kodudesse kuni 1960. aastani.