Pilistvere keskasulas langesid suured puud

Arborist Eero Tali jagas näpunäiteid puude kärpimise ja istutamise kohta ning õpetas, kuidas päästa rahvamaja lähistel asuvat majesteetlikku vahtrat, millel on sees mädanik. Foto: Ester Pedosk

Pilistveres alustatud haljastustöödel vihisesid ülemöödunud nädalavahetusel rahvamaja ees saed ja langes üheksa suurt vahtrat. Puude mahasaagimine on põhjustanud elanike seas vastakaid arvamusi: mõne meelest oli see hädavajalik, teised kinnitavad, et asulale tekitati korvamatut kahju.

2009. aastal sai Eesti evangeelse luterliku kiriku Pilistvere kogudus PRIA külameetmest toetust, mille abil oli plaanis remontida rahvamaja aknad ja uksed, korrastada ümbruse haljastust ning soetada laenutuskasutuseks rahvarõivad. Suur osa sellest ettevõtmisest on saanud teoks, kuid haljastus on kõva pähkel, mille katki hammustamine on võtnud aega ja ressursse.

Projekti algusjärgus selgus, et enne iluhaljastuse juurde asumist tuleb korrastada rahvamaja ümbruse pinnas: anda õiged kalded, et vihmavesi ei voolaks muinsuskaitse all oleva hoone poole, vaid kraavi. Selleks on vaja süvendada maanteeäärset kraavi, siluda pinnast ja tõsta maja ääres selle taset.

Haljastuskoolitus

Arborist Eero Tali tõdes, et rahvamaja lähistel ettevõetavate suurte mullatööde tõttu oli tänavaäärsete puude mahavõtmine hädavajalik: tõenäoliselt ei oleks need niikuinii ellu jäänud. Elektriliinide läheduses olevaid vahtraid oli aastakümnete jooksul ühelt poolt kärbitud, mistõttu nende võrad olid kahjustatud ning tüved täis mädanikku ja õõnsusi.

90aastased vahtrad võeti maha Pilistvere naisseltsingu koolituse käigus arborist Eero Tali käe all. Seltsingu eestvedaja Pille-Riin Kalmus ütleb, et samal ajal õppisid inimesed, kuidas suuri puid õigesti langetada.

«Liiklust kinni ei pandud. Spetsiaalse tehnikaga võeti kõigepealt maha ülemised oksad ja puud lõigati jupphaaval ülevaltpoolt allapoole.» Samuti jagas Eero Tali näpunäiteid puude kärpimise ja istutamise kohta ning õpetas päästma rahvamaja lähistel kasvavat majesteetlikku vahtrat.

Sellel on sees mädanik, mistõttu hiiglaslikud oksad on hakanud laiali vajuma. Puule tõmmatakse tulevikus ümber haljastustrossid. Kõik kärpimised ja langetamised olid kooskõlastatud kinnistuomanike ning muinsuskaitseametiga.

Pille-Riin Kalmuse sõnutsi vältasid tööd kolm päeva ning rakkes oli 17 Pilistvere inimest. «Mootorsae võttis kätte ka mõni tragi naine. Muu hulgas aitasime ühe külaelaniku ukse eest maha võtta 100aastase ohtliku vahtra.»

Pille-Riin Kalmus tõdes, et pärast puude langetamist on võimalik teha kõik eespool nimetatud maaparandustööd ning edaspidi saab arutada kogukonnaga majaesist haljastust. «Arboristi ja muinsuskaitseameti arvates võiksid uued puud olla pärnad. Kaalutud on ka püramiidtammede istutamist,» rääkis ta.

Haljastuseks on saadud PRIA külameetmest 11 586 eurot, samuti on rahvamaja ümbruse parandamist lubanud järgmise aasta eelarvest toetada vald. Hermann Kalmus avaldas lootust, et haljastust on võimalik teha 15 000 euro eest.

Elanike seas on vastuseisu

«Mina olen tige: need puud ei olnud kellelgi ees,» ütles üks naine. «Minul on kodu ümber veel suuremad puud, aga ma ei kipu nende kallale.»

Pahameelt avaldas ka Pilistvere kaupluse müüja Merike. Teda häiris kõige rohkem see, et maha olid lõigatud kaupluse ees oleva kastani oksad. «Nüüd on see nagu väljasuremisohus ninasarvik. Kui suvel päike paistab, läheme majas kuumuse tõttu lolliks.»

Poes sisseoste tegev memm seevastu arvas, et puude mahavõtmine oli õige samm. «Langetasin ka oma maja ümbruse suurtest puudest puhtaks. Ma ei tahtnud jagada sõbranna saatust: temal kukkus hiljaaegu suur vana puu majale ja lõhkus katuse,» seletas ta.

Kavandatakse iluaeda

Haljastusprojekti autor Sulev Nurme ütles, et kõik on kavandatud nii, et tulemus sobiks külakeskkonda. Kui projekt realiseerub, tuleb hoone taha kaunis aed. Parki on plaanis rajada ringikujuline puidust pergola, mille alt saab läbi kõndida. Selle najale soovitakse kasvama panna ronitaimi, nagu metsviinapuid, tobivääte ja harilikke viinapuid.

Nurme rõhutas, et viinapuud peavad pakkuma eelkõige silmailu, saak ei ole esmatähtis. Samuti on kavas istutada lõhnavaid lilli ja põõsaid, oma koha leiavad seal pojengid ja jasmiinid. Veel mainis ta, et pargis alleena vonklevate vahtrate alla on plaanis luua loodusrada.

Pilistveres on kogudus küla vabatahtlikega heakorra parandamisele mitu aastat suurt rõhku pannud. Keskasulas on maha võetud võpsikut ning istutatud kaunistuseks lilletaimi. Rahvamaja lähistel on sirelitest kujundatud tihe madalapoolne hekk.

Pille-Riin Kalmuse jutu järgi on külas tehtud programmide toel viimase aasta jooksul haljastuskoolitusi ning mõni ootab veel ees. Kevadel on kavas korraldada vitspunutiste kursused, kus proovitakse teha suuri vitspunutistest skulptuure, näiteks Ingli kohviku juurde peaks tulema hiiglaslik kohvitass.

Samuti plaanitakse teha koolitusi, mis räägivad aia väikevormidest ja puitehitistest, ning taimede istutamisest ja hooldamisest. Teooria ja praktika käivad käsikäes. Peale oma küla elanike on seni huvilisi olnud Kõost, Koksverest ja Imaverest.

«Elukeskkond on väga tähtis. Pilistvere arengu põhimõtte järgi peetakse esteetikat
eetikaks. Kui loome enda ümber ilusama elukeskkonna, muutuvad ka inimesed paremaks,» ütles Pilistvere vaimulik Hermann Kalmus.