/nginx/o/2016/02/05/5013683t1h5037.jpg)
/nginx/o/2011/10/26/808802t1h9a5e.jpg)
Kõpu alevikust seitsme kilomeetri kaugusel elab 83aastane Virve Jüris. Kui ilm ja tee vähegi lubavad, sõidab ta Kõppu jalgrattaga. Seda liikumismoodust soovitab tragi naine soojalt teistelegi.
Kõpus tõmbub arstiabi koomale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eks minuealisel lähe ikka arsti tarvis ja rohtusid tuleb ka võtta,» ütleb mitu operatsiooni üle elanud ja mitu rasket haigust läbi põdenud naine. «Vanu inimesi on meie kandis päris palju. Seda kardavad kõik, et see arstivärk võib siit ära kaduda. Praegu on küll väga hea: lähed arsti juurde ja siis sellesama maja teisest uksest apteeki.»
Soovijaid pole
Praegune Kõpu valla perearst Ellen Rahe, kes on sealseid inimesi ravinud ligi viis aastat, lahkus töölt 1. novembril. Uue arsti leidmiseks korraldatud konkursile ei laekunud ühtegi avaldust.
Kõpu on elanike arvult väike vald, läinud aasta algul elas seal ametlike andmete järgi 759 inimest ja ilmselt pole see arv vahepeal kasvanud, pigem kahanenud.
Kõpus muudab lisaks väikesele ja vähe tasuvale nimistule arsti töö keerulisemaks see, et vahemaad on pikad ning teed suurte sadude ja üleujutuste ajal tihti läbimatud. Kuigi perearstid teevad koduvisiite maalgi suhteliselt harva, meenutab Ellen Rahe sõite valla ääremaadele läbi paksu metsa mööda üleujutatud teed.
«Ma kutsusin ikka õe kaasa, üksi ei julgegi niisugust sõitu ette võtta,» räägib viimaseid päevi ametis olev arst. Ta lisab, et niinimetatud kaugusetasu, mida maatohtritele makstakse, ei kompenseeri väikest osa bensiinirahagi.
Arst räägib veel sellestki, kuidas nad pereõega ahju kütavad ja talvel maja ümbert lund lükkavad.
Üldse jääb Ellen Rahega vesteldes tunne, et rõõmuhetki tema töös eriti pole. Pensionile suunduval arstil on ka aastane Soomes töötamise kogemus. Sealt mäletab ta lisaks heale palgale äärmiselt lugupidavat suhtumist arstidesse. Eestis on tema sõnul just arst see, kelle kaela valatakse kõik mured.
Ta kiidab valda, kes on perearsti jõudumööda alati aidanud: ruumid on tasuta käes ja küte valla poolt.
«Siin ei ole nii mahajäetud kant, nagu te ehk arvate. Lasteaed on ilusti remonditud, ka hooldekodu tehti korda. Uuele arstile pakutakse korterit, Kõpus on kool, juuksur, kaks kauplust, bensiinijaam…» loetleb ta.
Viljandist tööle sõitva arsti sõnul on Kõpu valla elanikud usinad arsti juures käijad. «Mõnikord on tee nii halb, et vaatan, kas linnast kohale saangi. Nemad tulevad kaugelt ATVde ja Belarussidega, tulemata ei jää keegi.»
Arstipunktiga samas majas on apteek. Arsti ruumid asuvadki kunagise apteekri ehitatud majas. Kui korralikuks restaureerimiseks oleks raha, võiks see XIX sajandi teisel poolel kerkinud punastest tellistest hoone olla üks Kõpu ehteid.
Ruumipuuduse üle arst aga kaevata ei saa, ooteruumgi on palju avaram kui linna tohtritel. Ja kuigi toad igatsevad remonti ning mööbel ringivahetamist, on olemas kogu arstitööks vajalik varustus.
Seadus näeb ette, et kõik omaette tegutsevad perearstipraksised, ükskõik kui vähe tervisekindlustusega inimesi nimistus ka ei ole, saavad raha 1200 patsiendi eest.
Kui iseseisev praksis kaob, maksab haigekassa tegelikult nimekirjas olevate inimeste arvu järgi ja ka baasraha väheneb poole võrra. Kõpus tähendab see rahastamise tunduvat kokkutõmbamist ja seega ka arstiabi halvemat kättesaadavust.
Praegu aga just niisugune stsenaarium käivitubki, sest eraldi arsti Kõppu leida ei õnnestunud ja sealseid inimesi hakkab teenindama Viljandis praksist pidav perearst Henn Sepp. Ühel arstil kahte praksist olla ei saa ja iseseisev perearsti nimistu Kõpus ähvardab kaduda.
Vald muretseb
Kõpu vallavanem Tõnu Kiviloo pole sellise asjade käiguga rahul.
«Riigi käitumine on imelik. Rahastamine on väiksem kui 2005. aastal,» räägib ta.
Vald on perearsti toetanud nii palju kui vähegi võimalik. «Meie poolt on küte, arvutihooldus, maksame elektriarved, ka inventar on osaliselt meie ostetud,» loetleb ta.
Kõpu piirkonna uus perearst Henn Sepp peab iseseisva praksise kadumist praeguses olukorras tõenäoliseks. «Tegelikult olen sealse valla elanikele viiel päeval nädalas kättesaadav, sest nad võivad tulla ka Viljandisse vastuvõtule.»
Henn Sepp arvab, et päris paljud valla linnapoolses servas elavad või Viljandis tööl käivad inimesed kasutavad seda võimalust meeleldi.
Pereõele raha vähem
Hoopis suurem mure on pereõega, sest kahanev raha ei võimalda maksta täiskoha palka.
«Pereõde saaks töötada kolmel päeval nädalas. Natuke annab juurde see, et ta hakkab ka Kõpu ja Puiatu kooliga tegelema. Õe täiskoht on ette nähtud kuuesaja õpilase pealt, neis koolides on kokku 79 õpilast,» analüüsib arst olukorda.
Henn Sepp loodab, et läbirääkimised praegu puhkusel viibiva pereõe Merle Vaheriga annavad positiivse tulemuse.
Kõpu kandi rahvale ravimeid müüv proviisor Kaie Soosaar ütleb, et arsti on kohapeale kindlasti vaja. Eriti eakate inimeste pärast, keda vallas on palju. Apteegi ellujäämise määravad siiski inimeste ostuotsused.
«Praegu on ju digiretseptid ja see ei ole eriti oluline, kus need välja kirjutatakse. Siit ostavad ravimeid ka need inimesed, kelle arst on hoopis Viljandis,» räägib ta.
Merle Vaher on optimist ja usub, et hea auraga avar maja jääb edaspidigi paigaks, kus töötavad nii arst kui apteeker. Kuigi iseseisva perearstipraksise kadumine on ohu märk, loodavad sealsed inimesed, et stsenaarium ei muutu veel mustemaks.