Krokodillid, ookeanihoovus ja kilomeetrid – Viljandi perekond avastas kaheksa kuu jagu Austraaliat

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Loore (vasakul) ütles, et tema tahaks küll veel Austraaliasse minna, aga järgmisel korral võtaks ta ka sõbra kaasa.
Loore (vasakul) ütles, et tema tahaks küll veel Austraaliasse minna, aga järgmisel korral võtaks ta ka sõbra kaasa. Foto: Erakogu

Kohtusime Annika Filippova ja Kaiko Kauriga Viljandi Rohelise Maja kohvikus. Oli südasuviselt soe augustikuu õhtupoolik. Kohvikulaua taga istusid ka pere kaks nooremat last, kes kaheksakuulise Austraalia-retke ajal olid saanud viie- ja seitsmeaastaseks.

«Kõige vanem läks praegu Tartusse. Tema võib-olla räägiks kõige rohkem,» lausus Kaiko Kaur.

«Mina ei tea, mis talle meeldis. Võib-olla talle ei meeldinud see, mis mulle meeldis,» ütles pere keskmine laps Loore.

Märksõnad

Tagasi üles