Mida teha luuletustega?

Tegusa naisterahvana tuntud Mari Karilaid kogus paremiku oma luuletustest korralike kaante vahele. Foto: Elmo Riig

Tekkinud luuletusi kohelge õrnalt, kuid kindlameelselt: kirjutage need üles. Valige nende jaoks mapp, laegas või privaatsahtel (kõige parem kõik kolm korraga!) ja siis unustage need.

Just nimelt nii: vanamoeliselt, paberile. Äike lõhub arvuti või viib selle varas suvel lahtisest aknast.

Kui neid pabereid on kogunenud omajagu – sada, kakssada või rohkem –, on esimeste luuletuste kirjutamisest hulk aastaid möödas ning on põhjust need üle vaadata. Kui olete kõige alumise välja õngitsenud ja tuleb meelde kõik selle kirjutamisega seotu, on see teie jaoks hea luuletus ja kuulub tähtajatule säilitamisele. Elutark Hando Runnel ütleks: «Ja kui taevas mõnikord tahab,/ tuleb tunniks kõik tagasi,/ too tüdruk, too lõhn, üks tunne –/ Kõik, mis maha magasin.»