Sven Mikser: toimunud on murrang

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Sven Mikser külastab Viljandi haiglat ja Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Sven Mikser leiab, et kriisiaastad on Eestis edukultust nõrgendanud ning pannud inimesed mõistma ühtekuuluvustunde tähtsust.

Möödunud nädala neljapäeval ja reedel viibis Viljandimaal mitu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna riigikogu fraktsiooni liiget, kes tutvusid siinse eluoluga. Nagu ütles erakonna esimees Sven Mikser, peeti silmas, et iga parlamendiliige käiks eeskätt sellistes asutustes ja ettevõtetes, mis kattuvad tema tegevusvaldkonnaga.

Eesti poliitelust rääkides avaldas Mikser arvamust, et möödas on aeg, mil kohalik poliitika püüti muuta väga parteipõhiseks. Sotsiaaldemokraatide üha kasvava toetusprotsendi põhjuseks pidas ta ühiskonnas toimunud murrangut.

Sven Mikser, viimasel ajal on fraktsioonide ja ministrite visiidid Viljandimaal ja mujal Eestis muutunud üsna sagedaseks, kuigi valimised on alles kaugel. Kas see on hakanud saama siinses poliitikas tavaks?

Kindlasti võiks see tavaks saada. Ministrid ringlevad ilmselt oma orbiidil, lähtudes ministeeriumi prioriteetidest. Mis puudutab fraktsioonide visiite, siis Viljandimaa on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna praegusel koosseisul kaheksas maakond külastada. Järgmine on Põlvamaa.

Käime maakondades ringi ennekõike selleks, et hoida jalad maas ja olla kontaktis Eesti reaalse eluga. Teine eesmärk on saada inimestega vesteldes oma tööks häid ideid. Teinekord on mõnel ettevõtjal või hooldekodu juhatajal konkreetse seadusesätte kohta ettepanek, millele seadusandja pole osanud tähelepanu pöörata. Visiitide ajal loodame alati, et meile tehakse mõni niisugune ettepanek.

Riigikogu valimistel suutsid sotsiaaldemokraadid Viljandi- ja Järvamaal teisi erakondi edestada, kuid ometi ei saa vähemalt Viljandi puhul öelda, et nad kohalikus poliit­elus tooni annaksid. Milliseid samme kavatsete teha, et saada hea tulemus ka 2013. aasta omavalitsuste valimistel?

Mitu meie inimest on Koduse Viljandi nimekirjas ning jääb erakonna siinsete liikmete otsustada, kas minna valimistele vastu sotsiaaldemokraatide või valimisliidu lipu all. Nii palju kui mina kohalike liikmetega rääkinud olen, on neil väga konkreetsed mõtted mitmes valdkonnas, alustades riigigümnaasiumi loomisest ja lõpetades teatri tulevikuga.

Soovime, et nad saaksid kohalikus poliitikas rohkem kaasa rääkida, ning usume, et järgmistel valimistel on sotsiaaldemokraatidel hea šanss saada kogu Eestis märksa parem tulemus kui 2009. aastal.

Valimisliitudesse kiputakse Eestis suhtuma pigem kui soovimatutesse poliitilistesse jõududesse ja eelistatakse teha koostööd suurte erakondadega. Kas te ei näe selles Kodusele Viljandile probleemi?

Ma arvan, et aeg, mil Reformierakond ja Keskerakond üritasid muuta ka kohaliku poliitika väga parteipõhiseks, hakkab mööda saama. Sotsiaaldemokraadid pole selles mõttes kunagi jäigad olnud.

Oleme ausad: vähemalt praegu, kui riigireform on tegemata ja omavalitsused enamasti väikesed, on valimisliite vaja.

Kui Viljandi-suuruses omavalitsuses on võimalik ajada ka erakondlikku poliitikat, siis 1000—2000 elanikuga valla puhul on absurdne mõelda, et ühiskondlikult aktiivsed inimesed jagunevad liberaalideks, sotsiaaldemokraatideks ja konservatiivideks. Inimest ei tohi sundida määratlema ennast vasak- või parempoolsena, et kohalikus elus kaasa rääkida — see ei ole mõistlik.

Uuringute põhjal sotsiaaldemokraatide toetusprotsent üha suureneb. Millest see teie meelest tingitud on?

Mingi murrang on ühiskonnas viimasel ajal kindlasti toimunud. Ratsa-rikkaks mentaliteet ja edukultus olid varasematel aastatel Eestis tugevad. See paistis silma ka üldises kultuuripildis: reklaamideski rõhutati, et toode või teenus on mõeldud edukale inimesele. Edukuse poole pürgimine on iseenesest õige, aga seda ei saa mõõta üksnes materiaalsete väärtustega.

Mentaliteeti on aidanud muuta kriis, mis pole lõpplahendust veel leidnud. Selle kaudu on mõistetud, et ühtekuuluvustundel on suurem tähendus ja praktiline väärtus. Ühiskond ei saa pidada ennast hästi toimivaks, kui ainsad mõõdikud on mingid statistilised näitajad.
Nii nagu puhas keskkond on väärtus sellepärast, et inimesel on seal parem elada, nõnda on ka majanduslikul edul väärtust ainult siis, kui see suurendab kodanike heaolu.

Kas rahva mentaliteedi muutus on kuidagi mõjutanud ka valitsust? Kui palju on näiteks 2012. aasta riigieelarves punkte, millele sotsiaaldemokraadid osaliselt või täielikult vastu seisavad?

Eelarves ei ole kirjas kuigi palju niisugust, mis on meile vastuvõetamatu. Küll aga leidub nii mõndagi tähtsat, mida eelarve ei sisalda, ja seda me taunime. Näiteks kriisi kõrgpunktis ettevõetud omavalitsuste tulubaasi vähendamist ei kavatsetagi hakata õiglaselt kompenseerima.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond teeb tuleva aasta eelarve kohta kompleksse muudatusettepaneku. Anname endale muidugi aru, et kõik meie meelest puudu olevad kuluread nõuavad ressurssi. Seetõttu on meil mitu ettepanekut ka riigi tulude poole muutmise kohta. Mõni, näiteks lisanduv tulumaksu aste enam kui 1000eurose kuupalga puhul, annaks efekti kiiresti.

Kaitsekulutuste kasv võiks olla mõnevõrra mõõdukam, kui välja on pakutud. Valitsuse eelarveprojektis ettenähtud kolmeprotsendilise majanduskasvu puhul kasvab kaitseministeeriumi kulutuste rida mullusega võrreldes 21,78 protsenti.

Me küll hindame eesmärki, et kaitsekulutused moodustaksid riigi sisemajanduse koguproduktist kaks protsenti, kuid leiame, et selle poole võiks liikuda väiksemate sammudega. Tuleb meeles pidada, et isegi kõige optimistlikumal juhul opereerib riik järgmisel aastal 2,1protsendilise eelarve puudujäägiga.

Viimasel ajal on räägitud, et väikeste omavalitsuste kehv finantsolukord, mis ei võimalda neil oma ülesannetega toime tulla, hakkab riivama kodanike põhiseaduslikke õigusi. Kas sotsiaaldemokraatide meelest riivatakse Eestis praegu niiviisi inimeste õigusi?

Kindlasti. Avalikud kohustused, mis jagunevad riigi ja omavalitsuste vahel, peavad seaduse järgi olema tagatud nii inim- kui rahalise ressursiga.

Riik on paraku võtnud omavalitsustelt raskel ajal raha ära, ent jätnud kohustused üle võtmata. Omavalitsuste endi rahastamissuutlikkus erineb mõistagi suuresti, kuid on selge, et kui valitsus paneb omavalitsustele üksnes kohustusi ega kompenseeri neid kuidagi, riivab see inimeste põhiseaduslikke õigusi.

POLIITIK

Sven Mikser on sündinud 8. novembril 1973 Tartus.
• Lõpetas 1992. aastal Paide 1. keskkooli ning 1996. aastal Tartu ülikooli inglise keele ja kirjanduse eriala.
• Oli aastatel 1995—2004 Keskerakonna liige ning juhtis ajavahemikul 1998—2000 Keskerakonna noortekogu.
• Kuulus 2002. ja 2003. aastal kaitseministrina Siim Kallase valitsusse.
• Astus 2005. aastal Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda ja valiti möödunud aastal selle juhiks.
• Kogus 2011. aastal riigikogu valimistel Järva- ja Viljandimaa piirkonnas rekordarvu hääli, 7435.
Allikas: «Sakala»