Instituudi vanem: edu võti peitub koostöös

Läinud suvel peeti Karksi-Nuias esimene mulkide laulu- ja tantsupidu. Seal võttis sõna Karksi vallavanem ja praegune Mulgi kultuuri instituudi vanem Arvo Maling.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Oktoobri keskpaigast on Mulgi kultuuri instituuti juhtinud 29aastane Hallistest pärit Janne Järvelt.

Ta on õppinud teabeteadust, saanud koolitust ettevõtluse, mittetulundusühingute, projektide kirjutamise, kaugtöökeskuse eestvedamise ja veel mitmel alal, olnud seotud mittetulundusühingutega ning teinud vabatahtlikutööd.

Mulgi kultuuri instituudi vanem Arvo Maling, mis on uue juhi põhilised eesmärgid?

Instituut on nii suureks kasvanud, et vajab head administraatorit. Usun, et Janne Järvelt suudab instituudi tegevust juhtida õiges suunas.

Uuel juhil on tuleval aastal korraldada Mulgi konverents ja teine Mulgi pidu. Juht peab moodustama meeskonnad, kes ettevõtmised ellu viivad, raha otsivad ja kõike muud teevad. Samuti tuleb välja anda mulgikeelset ajalehte «Üitsainus Mulgimaa», leida raha sõnaraamatu trükkimiseks ning Mulgimaa koolides oma keele ja kultuuri õpetamist edasi viia.

Kindlasti tuleb viia rahva sekka pärimuskultuuri, samuti arendada Mulgi häärberi rajamist Sooglemäel.

Janne Järvelt on instituudil tänavu juba kolmas juht. Aasta algul lahkus Kristel Habakukk, seejärel ametisse võetud tuntud tantsupedagoogi Vaike Rajaste tööaeg jäi vaid poole aasta pikkuseks. Miks?

Kristel Habakukk juhtis instituuti ajal, kui piirkonnas olid Euroopa raha toel käsil suured projektid. Paraku hakkasid need mitme asjaolu kokkulangemise tõttu kuhjuma ning Kristel Habakuke töökoormus kasvas väga suureks. Lisaks tegutses ta oma ettevõttega.
Nii otsustaski ta lahkuda ning panustada oma firmasse, mis valmistab eesti, sealhulgas Mulgi rahvarõivaid. Tema alustatud tööd on praeguseks lõpetatud, nii et uus juht ei pea nendega tegelema.

Vaike Rajaste tuli instituuti kodupaika naasmise sooviga. Paraku tehti talle mõni aeg hiljem Tallinnast endisest töökohast hea pakkumine. Küllap on rahvatantsuga tegelemine Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutuses talle südamelähedasem. Liiati ei suuda me võistelda hüvitistega, mida see riigi rahastatav asutus pakub.

Milliseks hindate Mulgi kultuuri instituudi senist rolli piirkonna identiteedi edendamisel?

Meie instituut sai tänavu 15aastaseks. Selle ajaga on suur töö ära tehtud. Inimesed on hakanud rohkem teadvustama ja hindama, et nad elavad Mulgimaal. Eriti on seda adunud Valgamaale jääva ajaloolise osa elanikud.

Rohkem tegeldakse pärimuskultuuri ja keelega, enam kasutatakse oma kodukohaga seotud rahvarõivaid, koolidesse on saadud murde kohta õppematerjale ja käib õpe. Kord kahe aasta jooksul on Mulgi konverents, pidu ja suvekoolid.

Riik rahastab Mulgi kultuuri instituudi tegevust regulaarselt, riik on loonud mulgi keele ja kultuuri programmi, kust on võimalik taotleda toetust pärimuskultuuri ja keelega seotud tegevusteks.

Suurema tõuke sai asutuse tegevus 2004. aastal, kui otsustasime, et instituudi omanikke ehk 11 Mulgimaa omavalitsust hakkab üldkoosolekul esindama iga omavalitsuse juht.

2007. aastast viisime rahastamise uuele alusele. Varem oli see 40 000 krooni suuruse aastatoetusega ühendus, siis aga otsustasime, et kõik omavalitsused panevad 1000 elaniku kohta 10 000 krooni. Nii tuli tegevuseks 245 000 krooni aastas ja saime värvata instituudi tööd juhtima täiskohaga inimese ehk Kristel Habakuke. Sellest ajast alates toetab instituudi tegevust kultuuriministeerium.

Kristel Habakukk on öelnud, et ta jäi oma tegevuses üksi ja asutuse tõhusamaks toimimiseks oleks vaja meeskonda. Mida sellest arvate?

Sellest aastast on Mulgi kultuuri instituudil vanem ja parajasti täidan seda rolli mina. Vanem suhtleb otse juhatajaga, annab korraldusi ja tagasisidet. Kavatseme regulaarselt korraldada juhatuse üldkoosolekuid, millel saame juhatajat kontrollida ja toetada, samuti aitame otsuseid teha. Tahame luua ka mulgi kultuuri asjatundjatest vabatahtliku nõukoja, kes annaks praktilist nõu.

Millised on instituudi kaugemad eesmärgid?

Soovime teha kõik selleks, et mulgi identiteeti hoida ja tugevdada, õpetada ja julgustada inimesi kodukoha eripära üle uhkust tundma.

Kui hakkasin kodu remontima, ei olnud mul aimu sellest, millised on Mulgi häärberi kohustuslikud elemendid. Käisin loengul ja sain teada. Samasuguseid kultuuripärandi koolitusi kavatseme igati toetada.

Praegune elu on väga projektipõhine. Et jätkuks mulgi keele õpe koolides, ajalehe väljaandmine ja raadiosaated, peame paljud asjad viima pidevale rahastusele. Tahame, et mulgi tegevustega oleks seotud veel rohkem üksikisikuid ja organisatsioone ning ettevõtteid. Vaja on luua võimalikult suur koostöövõrgustik.

Võimalik, et seni on meie häda olnud selles, et oleme üritanud palju ise teha. Ülesanded tuleks teiste tegijatega kokku leppida. Üksinda tehes kitsendame mulgi asja ajajate ringi.

Praegu räägivad mulgi keelt põhiliselt üle 60aastased inimesed. Väga tähtis on jõuda noorteni. Nemad peavad tulevikus mulgi keelt ja identiteeti edasi kandma.

Tagasi üles